:format(webp)/nginx/o/2025/06/19/16935685t1h3831.jpg)
Kui küsida loomaomanikult, mida ta oma lemmikust arvab, parandab ta teid ilmselt kohe: «Ta pole lihtsalt koer/kass/hamster/madu!» Siis järgneb pikem jutt sellest, kuidas Roi või Kissa-Missa on täieõiguslik pereliige. Ilmselgelt! Loomaomaniku jaoks on lemmik inimlikum kui suurem osa inimestest, keda teab. Ja ka teadus on karvaste, suleliste ja kahepaiksete beebide vanemate poolel.
Uuringud on näidanud, et naised tunnevad oma koerte vastu sama sügavaid tundeid kui oma laste vastu. Teadlased jälgisid naiste ajutegevust, kui neile näidati oma laste ja koerte pilte. Tulemus? Aju reageeris mõlemale sarnaselt. Mõnel juhul isegi tugevamalt koerale.
Uuringu juhtivteadur Lori Palley selgitas: «Lemmikloomadel on inimeste elus eriline koht. Uuringud näitavad, et nendega suhtlemine mõjutab positiivselt nii meie füüsilist, sotsiaalset kui ka emotsionaalset heaolu.»
Lemmikloomade positiivne mõju on jõudnud ka töökohtadesse – paljud kontorid lubavad nüüd koeri kaasa võtta. «Koerad on kodustatud nii, et nad on meie vastu tähelepanelikud. Meile on loomulik olla nende läheduses. Kui neid pole, tunneme alateadlikult, et midagi on valesti,» ütles psühholoog Deb Havill.
Ka haiglates ja koolides on leitud, et koerad vähendavad füüsilist stressi, näiteks parandavad vererõhku ja kortisoolitaset.
Mida sellest järeldada?
Lemmikloomad tekitavad omanikes tugevaid emotsioone. Ja seda on võimalik ka ajuskaneeringutes näha. Kui meile näidatakse pilti oma väikestest rõõmupallidest, aktiveeruvad aju osad, mis on seotud emotsioonide, tasu, kuuluvuse, visuaalse töötlemise ja sotsiaalse sidemega, kirjutab YourTango.
Lapsed, kellel on kodus koer, näitavad üles rohkem empaatiat ja sotsiaalseid oskusi ning neil on vähem käitumisprobleeme kui neil, kellel koera pole. Samuti selgub uuringutest, et koeraomanikud tunnevad end vähem üksildasena ning neil on kõrgem enesehinnang ja paremad kognitiivsed oskused.