:format(webp)/nginx/o/2023/03/06/15183588t1hf74c.jpg)
/nginx/o/2025/05/16/16848102t1h525a.jpg)
Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras kirjutab Lemmiku portaalile saadetud arvamusloos sammudest, mida plaanitakse juba lähiajal Eestis astuda loomade ja lindude heaolu parandamiseks. Ühe punktina toob ta esile koerte ketis pidamise tingimuste ajakohastamise, mida loomakaitsjad on pikisilmi oodanud juba aastaid.
Kas kujutate ette Eestit, kus iga loom ja lind tunneb end turvaliselt ning hoituna? Kus koer liputab saba rõõmust, mitte hirmust, ja kus kanad saavad päikest nautida ning liival jalutada, tundmata kunagi puuri kitsikust? See ei pea olema kauge unistus. See on suund, kuhu valitsus praegu kindlalt tüürib, sest hoolimine nõrgematest kõneleb palju meie kui ühiskonna küpsusest, empaatiavõimest ja arengutasemest.
Aeg on selgelt edasi liikunud. Vanad harjumused ja arusaamad loomapidamisest, mis kunagi võisid tunduda paratamatud, vajavad ülevaatamist ja värskendamist. Lood murtud käpaga kutsikast, kes jääb vajaliku abita, või koertest, kes veedavad kogu oma elu lühikese keti otsas maailmast eraldatuna, sageli elementaarsetest vajadustest ilma jäetuna, puudutavad meid kõiki sügavalt. Need on valusad märgid, et peame ja saame paremini. Seepärast ongi käivitatud mitu olulist algatust, mis toovad Eesti loomakaitsesse uusi, hoolivamaid tuuli ja mille kaudu astume üheskoos seitse suurt sammu edasi loomasõbralikuma Eesti suunas.
Kiirem ja tõhusam abi hättasattunud loomadele
Esimene oluline samm on põllumajandus- ja toiduameti töö tõhusamaks muutmine loomade heaolu tagamisel. On olnud murekohti ja loomakaitseorganisatsioonid on õigustatult osutanud vajadusele kiirema ning otsustavama reageerimise järele.
Selle olukorra parandamiseks alustab juba käesoleva aasta juunis tööd põllumajandus- ja toiduameti uus loomade heaolu kiirreageerimisüksus. See pole pelgalt uus silt uksel, vaid sisuline muudatus. Üksuse eesmärk on professionaalne ja kiire sekkumine kõikjal Eestis, kui laekub teadaanne looma kannatustest või abivajadusest.
Uue üksuse juht asus ametisse aprillis ning praegu komplekteeritakse meeskonda teiste asjatundjatega – nii menetlejate kui veterinaaridega. See meeskond saab eriväljaõppe ning selged tegutsemisjuhised loomade abistamiseks, vajadusel nende äravõtmiseks või väärteomenetluste algatamiseks, et iga juhtum saaks lahendatud parimal võimalikul moel. Eesmärk on tagada, et iga abivajaja saaks abi kiiresti, tihedas koostöös kohalike omavalitsuste, loomakaitseühenduste, varjupaikade ja politseiga.
Seadusloome loomade kaitseks: neli olulist uuendust
Üksnes tagajärgedega tegelemisest ja reageerimisest ei piisa. Vajame seadusi, mis aitavad probleeme ennetada ja loovad selged käitumisnormid. Regionaal- ja põllumajandusministeeriumis on valmimas mitu kaalukat seadusemuudatust, mis plaanitakse esitada juba sel sügisel.
Nende keskmes on mitu valupunkti. Esiteks, koerte ketis pidamise tingimuste ajakohastamine. Soovime tagada, et ükski loom ei peaks veetma tervet elu ketis. Koer peaks saama piisavalt liikuda, suhelda ja elada inimlikes tingimustes, mitte olema unustatud hing kusagil hoovinurgas. See muudatus on kauaoodatud neile, kes on murega jälginud nn ketikoerte sageli kurba saatust.
/nginx/o/2025/05/16/16848080t1ha09c.jpg)
Teiseks saab seadusesse selge keelu zoofiilia – tegu, millele ei ole kohta meie ühiskonnas ja mis vajab ühemõttelist hukkamõistu.
Kolmandaks vaadatakse üle kõik karistusmäärad, mida on võimalik loomakaitseseadusega määrata, sealhulgas ka karistused loomade julma kohtlemise eest. Need peavad olema reaalselt heidutavad ja proportsionaalsed teo raskusega.
Neljandaks seatakse varjupaikadele tegevusloa nõuded, kindlustamaks seal viibivate loomade heaolu, asjatundlik ravi ja hoolitsus ning läbipaistev tegevus. Nõuete laiem eesmärk on ka tagada inimesele teadmine, kust oma kadunud looma otsida - näiteks praegu võib ühes linnas olla mitu erinevat varjupaiga teenust pakkuvat ettevõtet, aga tulevikus peaks olema kindlal maa-alal kindel ettevõte.
Need neli valdkonda moodustavad olulise osa sügisesest seadusandlikust tööst, mille eesmärk on luua loomadele turvalisem keskkond.
Suund puurivabale kanapidamisele
Jah, see on ambitsioonikas, kuid vajalik samm! Palju arutelu tekitanud munakanade puuris pidamise lõpetamine on kindlalt sihikul. Ettepanek, mis on sündinud pärast pikki ja põhjalikke arutelusid nii loomade eestkosteorganisatsioonide kui ka linnukasvatussektoriga, näeb ette uute puurikanalate rajamise keelu alates 2026. aastast ja munakanade puurides pidamise täieliku lõpetamise alates 2035. aastast.
See eelnõu läheb peagi kooskõlastusringile ja Euroopa Komisjonile hindamiseks, eesmärgiga jõuda sügisel valitsusse ning seejärel parlamendi ette.
On arusaadav, et see muudatus on suur väljakutse meie tublidele munatootjatele. Vajalikud investeeringud uutesse, avaratesse ja õrtega varustatud pidamissüsteemidesse on märkimisväärsed, ulatudes hinnanguliselt 50 miljoni euroni, ja õrrekanade muna omahind on paratamatult kõrgem kui puurikanadel.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda on väljendanud muret meie tootjate konkurentsivõime ja Eesti toidujulgeoleku pärast, eriti olukorras, kus odavamad importmunad võivad turu üle võtta. Need on asjakohased ja tähtsad argumendid, mida võetakse väga tõsiselt. Kuid paigalseis ja vananenud tehnoloogiate jätkuv kasutamine ei ole lahendus.
Tarbijate ootused eetilisele toidule kasvavad pidevalt ja Euroopa Liit tervikuna liigub samas suunas. Valitsuse ülesanne on leida tark tasakaal: toetada põllumehi sellel üleminekul, pakkudes kindlustunnet ja läbimõeldud lahendusi, et uued pidamisviisid oleksid jätkusuutlikud. See tähendab nii võimalike investeeringutoetuste kaalumist kui ka tarbijate teavitamist, miks kõrgema heaoluga munad on väärtuslikum valik. Meie oma Eesti toidujulgeolek on väga oluline ja otsitakse viise, kuidas kodumaise toodangu säilimine ka uutes oludes tagada, et meie toidulaual oleks jätkuvalt kvaliteetne kodumaine muna.
Hooliv kodu igale lemmikule: ühtne register ja märgistamine
Lemmikloomade heaolu ja vastutustundliku loomapidamise edendamine pälvib erilist tähelepanu, sest lemmikloomad on paljudele pereliikmed. Seetõttu toetan kindlalt ühtse riikliku lemmikloomaregistri loomist. Praegune olukord, kus andmebaasid ei pruugi omavahel suhelda, ei taga alati piisavat kindlust, et looma andmed on õigesti ja ajakohaselt kirjas.
Ühtne register aitab kadunud sõbrad kiiremini koju tagasi, on oluline tööriist ebaseadusliku loomadega hangeldamise ja vastutustundetu paljundamise (nn kutsikavabrikute) tõkestamisel ning on suureks toeks kohalikele omavalitsustele hulkuvate loomadega tegelemisel.
Selleks valmistatakse ette veterinaarseaduse muudatus, millega muutub kohustuslikuks koerte kiibistamine ja nende andmete registreerimine põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti hallatavas registris. See algatus on saanud palju positiivset tagasisidet ja liigume sellega kindlalt edasi – muudatuste jõustumine kavandatakse 2027. aastaks. Usun, et see uuendus aitab nii loomi kui inimesi ning loob selgema ja paremini toimiva korra, mis suurendab loomapidajate vastutust.
Igaühe panus on oluline
Kõik need seitse suunda ja kavandatavad muudatused saavad teoks vaid siis, kui tegutseme üheskoos. Seadused annavad vajalikud raamid ja seavad miinimumnõuded, kuid tõeline hoolivus ja vastutustunne sünnivad igaühe südames ning väljenduvad igapäevastes tegudes ja valikutes.
Haridus ja teadlikkuse tõstmine on siin võtmetähtsusega. Mida rohkem inimesi mõistab loomade vajadusi ja tunneb ära abivajava looma, seda turvalisemaks ja sõbralikumaks muutub keskkond meie ümber. Olen alati avatud mõttevahetusele ja usun, et parimad lahendused sünnivad koostöös loomakaitseorganisatsioonide, tootjate, teadlaste, loomaarstide ja kõigi loomasõpradega. Iga ettepanek ja iga mure võetakse kuulda.
Eesti on valmis astuma samme hoolivama tuleviku poole, kus iga loom ja lind on väärtustatud ning kus nende heaolu on päriselt tagatud, mitte ainult paberil. Teeme selle koos teoks! See on teekond, mis rikastab meid kõiki ja näitab Eestit maailmale hooliva ja arenenud riigina.