Lugu veebruari alguses Mustveest päästetud 46 koerast läks mulle nii hinge, et otsustasin teha midagi, mida pole kunagi varem teinud – pakkuda ühele päästetud loomale hoiukodu. Kas ja kuidas õnnestus mul sotsialiseerimata koera usaldus võita?

Minu hoole alla sattus imearmas koerake, kelle ristisin Nööbiks. Tõtt-öelda sündis minu otsus ühele päästetud koerale hoiukodu pakkuda veel enne seda, kui meedias olid avaldatud videod sellest, millistes tingimustes koerakesed elasid. Tänaseks on neid muidugi näinud paljud: pisikesed pulstunud tuustid jooksmas ringi prügihunnikute vahel mööda väljaheidetega kaetud põrandat. Hiljem selgus, et osad koertest elasid ka keldris ning õue värsket õhku hingama said need koerad ilmselt väga harva, kui üldse.

Sellest, kuidas Nööbike minu juurde sattus ja kuidas ta millised olid tema esimesed muljed hoiukodust, saad pikemalt lugeda siit: 3 nädalat hoiukoduna: minu kogemus Mustvee kutsikavabrikust päästetud koeraga

Kommentaarid
Copy