Eesti Loomakaitse Selts (ELS) kutsub inimesi aastavahetusee tähistamiseks valima loomasõbralikumaid viise, sest nii kodu kui ka metsloomade jaoks on ilutulestiku paugud ja valgussähvatused hirmutavad.

Kui aastavahetusel toimuvate pidustustega on võimalik kõigil loomaomanikel arvestada ning oma loomad selleks ette valmistada, siis kahjuks enne seda valimatutel ajahetkedel lastavat saluuti ei oska keegi ette näha, mistõttu halvasti lõppevad ehmatused on kergemad tulema.

Loe ka seda: Loomaarst annab nõu: mida teha, et kass ilutulestikku ei kardaks?

«Viimastel aastatel on ilutulestiku laskmine muutunud tavaliseks ka jõulupidustuste ajal. Jõulud on tegelikkuses traditsiooniliselt rahu aeg ja ilutulestiku laskmine on lausa kohatu. Seega võiksime seda traditsiooni austada ning lubada kõigile rahulikud jõulud. Aastavahetusel võiks eelistada pigem hääletut ilutulestikku või kasutada muid alternatiive. Loomad kindlasti tänavad,» kommenteerid ELS-i otsese abistamise juht Elis Järvsoo.

Kuidas aru saada, et loom on stressis?

Imelikud valgussähvatused ja tugevad, korduvad paugud tekitavad loomades stressi. Nende reaktsioon hirmu tekitajale võib olla erinev. Hirmule viitavad: põgeneminepeitumine, tardumine ja paaniline värisemine. Koerad võivad veel ilastada, lõõtsutada, uluda, haukuda ning anda märku oma kehakeelega. Nii mõnelgi koeral võib peale esimest ilutulestiku kogemust tekkida hirm igasuguse tugevama müra ees.

«Kahjuks ei ole meil võimalik metsloomi kaitsta teistmoodi kui ilutulestikku mitte lastes või kasutades alternatiive. Ammugi ei tohiks saluuti lasta: loodus- ja maastikukaitsealadel; hoiualadel; loomaaedade ja -parkide läheduses; loomafarmide ja tallide kõrval; loomade varjupaikade juures,» lisas Järvsoo.

Kindlasti kontrolli üle, et loom oleks kiibistatud ja andmed lemmikloomaregistrisse kantud. Kiipe paigaldavad loomaarstid üle Eesti ning kannavad vajalikud andmed Eesti lemmikloomaregistrisse. Loomaomanikul endal tuleb kanda andmed ka üleriigilisse kohalike omavalitsuste lemmikloomade registrisse. Ilma andmeteta registrites ei ole kiibist looma leidmisel kasu. Kui loom aastavahetusel kadunuks jääb, tuleks viivitamatult alustada otsingutega ja teavitada lähimat loomade varjupaika ja kohalikku omavalitsust.

Ilutulestikuvastased üleskutsed

Facebookis kogu aktiivselt populaarsust päästjate, demineerijate ja pommikoerte palve jätta sel aastavahetusel ilutulestik laskmata ning kutsuda oma sõpru üles sama tegema. Säästetud rahaga soovitakse aidata näiteks Ukrainat. Postitust on artikli ilmumise ajaks jagatud juba üle 2000 korra. Häid põhjuseid, miks mitte paugutada, on aga teisigi:

• Teid tänavad suured ja väikesed sõjapõgenikud, keda igasugune pürotehnika kergesti traumeerida võib.
• Teid tänavad koduloomad ja loomaaia elanikud, kelle jaoks on 31. detsember kõige hirmsam päev aastas.
• Teid tänavad ka pommikoerad, sest nemadki tahavad töövälisel ajal oma tundlikke meeli puhata.
• Teid tänavad #päästeprofid, sest igal aastavahetusel juhtub pürotehnika hooletust kasutamisest õnnetusi, kus inimesed saavad viga või vara kahjustada.

Ka Eesti tuntuim zooloog Aleksei Turovski ütles väljaandele Pealinn, et toetab kõikide paugatamiste ja sähvatuste piiramist igal juhul. «Oleksin üpris õnnelik, kui neid ehk polekski. Ma saan aru, et inimesed, nii lapsed kui ka täiskasvanud, vajavad meelelahutust, ja nii juba iidsetest aegadest saati. Paraku pole aga sellist looma, kui ta just spetsiaalselt välja treenitud pole nagu sõjahobune, kes ilutulestikku ei kardaks,» tõi Turovski välja.

Turovski on korduvalt näinud loomade paanilisi reaktsioone. «Ehmunud lemmikloomad võivad minema tormata ja mõne auto alla sattuda või jääb neil kodutee leidmata. Ilutulestikud võiks viia näiteks kaugele avamerele,» tegi zooloog ettepaneku.