R, 9.12.2022

Loomaarst vastab: millised toidud tegelikult lemmiklooma kõhule pai teevad?

Kertu Kivirand
, PetCity loomakliiniku veterinaar
Loomaarst vastab: millised toidud tegelikult lemmiklooma kõhule pai teevad?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Shutterstock

Lemmiku lugejatele on taas avatud nõuandenurgake, kus loomaomanikud saavad esitada loomaarstile küsimusi oma neljajalgsete sõprade kohta.

Lemmiku lugeja küsib: «Kuidas määrata koerale sobilikke toidukoguseid, kui ta sööb n-ö toortoitu? Krõbinate puhul on tavaliselt ette antud, kui palju ühe portsjoniga anda, kuid ise süüa tegema hakates on koguseid ju keeruline hinnata.»

Vastab loomaarst Kertu Kivirand PetCity loomakliinikust

Antud küsimusele vastata on natuke keerukas, kuna tegelikkuses ei oska tavaline loomaarst pädevat menüüd kokku panna (see võiks anda vihje ka tavalise omaniku pädevusele selles suhtes). Toortoidu huvilised suunan ma toitumisnõustaja juurde. Neid on teadaolevalt hetkel kaks: Julija Abram PetCity (kontakt siin) ja E-vet toitumisnõustamises Liisa Siimon (www.e-vet.ee). Toidukogus on niivõrd sõltuv konkreetsest toidust ja konkreetsest loomast, et mingeid üldisi rusikareegleid ei tasu välja mõelda, nõnda võib looma tervise ohtu seada.

Lemmikloomade (nagu ka inimeste) toit peab täitma teatavaid nõudeid: täisväärtuslikkus (sisaldab kõikideks eluetappideks piisavalt vajalikke toitained), tasakaalustatus (toitained on õiges vahekorras), hästi seeduv, söödav, ohutu. Looma toitumisvajadused on erinevad sõltuvalt vanusest, aktiivsusest, kehakonditsioonist, haigustest, ravimitest.

Erinevaid söötmisstrateegiaid, mille vahel valida, on aga mitmeid: kommertstoit (krõbinad, konservid, hautised), kodutoit, toortoit, segatoit.

Kommertstoidu eelised ja puudused

Kommertstoitude (poe- ja kliinikutoidud) plussideks loetakse säilitamise lihtsust, toidukoguse mõõtmise lihtsust, kvaliteetne toit on tasakaalus ja täisväärtuslik, seega ei pea ise menüüd koostama, mõned toidud on mõeldud spetsiaalselt hambahügieeni meeles pidades ning ka muid erivajadusi arvestades.

Kommertstoitude kvaliteet on väga erinev ja mingil määral annab kvaliteedist vihjeid ka hinnaklass. Odavamad toidud, mida müüakse näiteks supermarketites, koosnevad suuremas osas teraviljadest (sellest ka odavam hind), valku on neis vähe ja lõhna-maitseaineid palju (et loom isuga sööks). Kuna koerte seedimine ei talu suuri koguseid lihtsüsivesikuid, võivad suure teraviljasisaldusega madala kvaliteediga poetoidud loomadele terviseprobleeme põhjustada.

Kuna koerte seedimine ei talu suuri koguseid lihtsüsivesikuid, võivad suure teraviljasisaldusega madala kvaliteediga poetoidud loomadele terviseprobleeme põhjustada.

Kuivtoidukottides võib valede säilitustingimuste korral olla tolmulesti või hallituseoseid, mida näha ega tunda pole, kuid mis võivad loomale ülitundlikkusreaktsiooni esile kutsuda ning omanik võib arvata, et loomal on toiduallergia. Tänapäeval moediagnoosiks saanud teraviljatalumatust esineb tegelikkuses väga vähestel loomadel, kuid kuna inimeste hulgas on viimasel ajal hakatud igasugu terviseprobleeme teraviljadega (gluteeniga) seostama, on ka loomatoidu valmistajad hakanud teraviljavabasid tooteid pakkuma. Antud toodete reaalne mõju looma tervisele vajab aga edasist uurimist.

Toortoitumise eelised ja puudused

Toortoidu dieet põhineb evolutsiooniliselt väljakujunenud toitumisharjumustel, koerte metsikud eellased said ju ainult toorest toitu. Toortoitumise pooldajad arvavad, et mida rohkem töödeldud toitu loom saab, seda rohkem esineb terviseprobleeme.

Toortoidu dieet põhineb evolutsiooniliselt väljakujunenud toitumisharjumustel, koerte metsikud eellased said ju ainult toorest toitu.
Toortoidu dieet põhineb evolutsiooniliselt väljakujunenud toitumisharjumustel, koerte metsikud eellased said ju ainult toorest toitu. Foto: Shutterstock

Menüü koosneb värskest toorest lihast (mitte ainult lihased, vaid ka siseelundid, kondid), juurviljadest, kuid peab lisama probiootikume, vitamiine, rasvhappeid, vetikaid jm taimi. Menüüst jäetakse välja töödeldud toiduained ja teraviljad. Siinjuures on eriti oluline rõhutada, et toortoitlus ei ole loomale ainult liha söötmine, näiteks ainult veisefileed anda, sellisel juhul tekib loomal kindlasti toitainetest puudus ja tervisehädad ei jää samuti tulemata. Isegi mitmekesise menüüga saavutada täisväärtuslikkus ja tasakaalustatus igaks toidukorraks on keeruline, sageli sihitakse täisväärtuslikkust nädala lõikes. Ka poes müüdavad pakendatud toortoiduportsjonid ei ole enamasti täisväärtuslikud, vaid vajavad kombineerimist muude lisanditega.

Toortoitu on muust kommertsiaalsest toidust keerulisem hoiustada, säilimisaeg on lühem ja säilitamistingimused teised. Juba üles sulatatud toitu ei tohi uuesti külmutada, vaid tuleb kiiresti ära tarbida. Toortoidus sisalduvad toored kondid võivad põhjustada hambamurde, söögitoru ja sooltrakti obstruktsiooni või mulgustumist. Kuumtöödeldud konte ei tohi kindlasti mitte kunagi ei koerale ega kassile anda!

Euroopa Liidus peavad loomsed kõrvalsaadused vastama teatud hügieeninõuetele, kuid kuna toortoit on kuumtöötlemata, ei saa toiduohutust tagada. On tehtud mitmeid teaduslikke uuringuid, kus toortoidust on leitud haigestumist põhjustada võivaid baktereid ja parasiite (nt Salmonella, Escherichia, Listeria, Campylobacter, Clostridium, Mycobacterium, Cryptosporidium, Sarcocystis, Toxoplasma). Bakterite hulgad on murettekitavalt suured, toitudes esineb baktereid ja tüvesid, mis on ohtlikud nii loomadele kui inimestele ning leitakse ka antibiootikumidele resistentseid baktertüvesid. Näiteks Salmonella bakteritega saastatus on toortoitude proovides üpris sage ning bakter ei hävi toidunõudes tavalise pesemise käigus.

Näiteks uurisid teadlased Saksamaalt ja Šveitsist pärit levinumaid kommertsiaalseid toortoite (Nüesch-Inderbinen jt. 2019) ning leidsid ligi 3/4 proovidest enterobaktereid rohkem kui ohutuks peetakse. Eriti murettekitav oli antibiootikumiresistentsete bakterite leid 63% proovidest. Samuti leiti Salmonella bakterit, mis põhjustab soolepõletikku nii loomadel kui inimestel ning kandub loomadelt ka inimestele ning on eriti ohtlik kodus olevatele lastele, vanuritele ja rasedatele.

Menüü koosneb värskest toorest lihast (mitte ainult lihased, vaid ka siseelundid, kondid), juurviljadest, kuid peab lisama probiootikume, vitamiine, rasvhappeid, vetikaid jm taimi. Menüüst jäetakse välja töödeldud toiduained ja teraviljad.
Menüü koosneb värskest toorest lihast (mitte ainult lihased, vaid ka siseelundid, kondid), juurviljadest, kuid peab lisama probiootikume, vitamiine, rasvhappeid, vetikaid jm taimi. Menüüst jäetakse välja töödeldud toiduained ja teraviljad. Foto: Shutterstock

Toortoidu andmist loomale peetakse loomaarstide ja toitumisspetsialistide poolt üldiselt ohtlikumaks kui kommertstoitude andmist. Leitakse, et toortoidu söötmisega kaasnevad riskid ei kaalu üles potentsiaalset kasu, mida toortoitlus pakkuda võib. Tegu ei ole toidutootjate lobitööga, vaid teaduslikel uuringutel põhineva ekspertarvamusega.

Toortoidu eeliseid on teaduslikult vähe uuritud ja hetkel ei ole kasulikkus võrreldes kommertstoitudega tõestatud. Küll on aga uuritud toortoidust tulenevaid ohte, mis puudutavad lisaks lemmikloomale ka teda ümbritsevaid inimesi. Eriti suurt ohtu kujutavad toidupatogeenid lastele, vanuritele ja rasedatele.

Toortoidu ja kodutoidu täisväärtusliku ja tasakaalus menüü koostamine on väga keeruline. Ideaalis peaks menüü koostama vastava hariduse saanud veterinaartoitumisspetsialist, kuid isegi vastava hariduse saanud spetsialistide koostatud menüüd ei pruugi olla täiesti täisväärtuslikud, nagu on näidanud viimased uuringud.

Kokkuvõtteks tuleb tõdeda, et toitumisvajadused on igal loomal erinevad ja toidu valikul tuleb looma eripäradega arvestada. Ei saa öelda, et üks või teine toit on täiesti vale; nii krõbin, konserv kui toortoit võivad osadele loomadele sobida, osadele mitte. Igal juhul tuleb tähelepanu pöörata toidu kvaliteedile. Loomaarstide enamus ei saa teadusele põhinedes toortoitlust täiesti heaks kiita, kuid omanik peaks tugeva soovi korral siiski oma loomaarstiga selles osas konsulteerima. Toortoitlust valides peab omanik olema teadlik suurenenud ohust oma lemmiku ja teda ümbritsevate inimeste tervisele.

Toortoidu menüü soovitused koerale: 60% lihaga kondid (purustatud, jahvatatud), 15% juurvilju, 10% rupskeid, 5% puuvilju, muud lisandid.

Näidismenüü täiskasvanud koerale:

  • Esmaspäev: hommik toored liharikkad kondid (kanatiivad, kanakaelad), õhtu jahvatatud veiseliha, juurviljad, kalamaksaõli, lõheõli, munad, vetikad
  • Teisipäev: hommik toored liharikkad kondid (lambaribid, lambakael), õhtu hakitud maks, juurviljad, lõheõli, lutsern, E-vitamiin
  • Kolmapäev: hommik suur närimiskont (mida ei saa alla neelata) ja kanatiivad, õhtu toored liharikkad kondid
  • Neljapäev: hommik toored liharikkad kondid (lamba- või seakael, härjasaba), õhtu konservkala juurviljaga, lõheõli, E-vitamiin, lutsern
  • Reede: hommik toored liharikkad kondid, õhtu jahvatatud veiseliha purustatud südametega, linaseemned, kalamaksaõli, lõheõli, E-vitamiin
  • Laupäev: suur närimiskont ja kanatiivad/seljad/kaelad, õhtu jahvatatud kalkuniliha, juurviljad, lõheõli, kalamaksaõli, muna, E-vitamiin
  • Pühapäev: hommik toored liharikkad kondid, õhtu jahvatatud veiseliha, hakitud neerud, juurviljad, puuviljad, kurgirohuõli, E-vitamiin

Esita meile küsimus!

Saada oma lemmiklooma puudutav küsimus (või küsimused) meile ja me uurime loomaarstidelt ning ekspertidelt, miks loomad üht- või teistmoodi käituvad ja mis neid vaevab.

Küsimused võivad puudutada loomade käitumist, tervist või näiteks seda, millega arvestada, kui soovid võtta uue lemmiklooma. Küsimusi ootame aadressil lemmik@postimees.ee.

Märksõnad
Tagasi üles