ÜLLAS TEGU ⟩ Loomaarstid tõttasid taas Kihnu saart kassiuputusest päästma

Oktoobri keskel toimus Kihnus juba teist korda kasside steriliseerimise ja kastreerimise aktsioon, mille korraldas Eesti Loomakaitse Selts (ELS) koostöös vabatahtlike loomaarstide ja kohalikega.

«Kui mõelda, et veidi üle poole olid emased ja kassid toovad aastas ilmale minimaalselt kaks pesakonda, kus kummaski on viis poega, siis aitasime sellel aastal ära hoida peaaegu 300 uue hulkuva kassi tekke,» kommenteeris ELS-i otsese abistamise juht Elis Järvsoo.

Kokku on kahe korra peale lõigatud 53 kassi. Tegelikkuses oleks saanud steriliseerida ja kastreerida rohkemgi kasse, kuid kõiki hiirekütte ei õnnestunud kätte saada ja kinni püüda. Lisaks oli ka mõni kohalik vastu tema territooriumil elavate metsikute kasside püüdmisele.

Loe ka seda: FOTOD 〉 Kihnu saart ähvardab kassiuputus, loomaarstid tõttasid appi

Enamik kohalikke olid loomakaitsjate ja veterinaaride taastuleku üle siiski äärmiselt õnnelikud, sest olukord vajas sekkumist. Altimalt toodi seekord ka enda kodukasse steriliseerima ja kastreerima. Kaks koera said ka vaktsineeritud.

«Mul oli üks hästi armas kogemus kui viisin kassi ühele tädile koju tagasi. Ta ei olnud aru saanud, et see on tasuta ja pakkus meile raha, millest me siis muidugi keeldusime. Aga tänutäheks soovis veel tugevalt kallistada ja ütles, et ta nii väga muretses, mis saab kui kass jääbki poegima,» lisas Järvsoo.

Viis tundi tööd

Kogu aktsioon oli põhjalikult planeeritud. Kasside kinnipüüdmine Kihnus hakkas pihta juba päev enne loomaarstide saabumist, et ikka võimalikult palju kasse saaks ära lõigatud. Seekord olid Kihnus abis viis loomaarsti ja kaks abilist, kes steriliseerisid ja kastreerisid kasse viis tundi järjest.

Kihnus käinud loomaarst kiitis ülivinget meeskonda. Foto: Eesti Loomakaitse Selts

Lisaks oli kohal ELS-i otsese abistamise juht ja vabatahtlik ning Kihnu vallatöötaja koos kahe sõbrannaga, kes aitasid kasse püüda. «Sel korral olid tingimused ja keskkond meile tuttavad, mõneks asjaks oskasime ka paremini ette valmistuda kui esimesel korral. Mõlemal korral, kui oleme Kihnus käinud, on meil olnud ülivinge meeskond. Meeskonnaliikmed on suures osas vahetunud, kuid äge töökultuur on säilinud. Mõlemal korral on Maarja Karjam meid suurepäraselt vastu võtnud ja ELS vabatahtlikud kasside püüdmisega ning ärkamisruumi ettevalmistamisega suure töö ära teinud. Aitäh!» lisas Viljandi Männimäe loomakliiniku loomaarst Helen Valk.

Metsikud kassid, kuid lõigatud

Pärast lõikamist lasti kassidel rahulikult ärgata ja toibuda ning seejärel viidi nad tagasi kohta, kust nad püüti. Kassid vabastati teadmisega, et nad elavad väiksel saarel, kus on vähe liiklust ning neil on olemas toitjad ja vajadusel ka soe koht inimeste juures lautades ja heinaküünides.

«Muidugi on küsimus, kas on humaanne need lõigatud kassid uuesti saarele lahti lasta, aga kuna eranditult kõik püütud ja lõigatud kassid on metsikud, siis sellistele kassidele kodustamise protsessi ettevõtmine on neile palju traumeerivam kui väljas elamine nii, et keegi neile välja toitu paneb,» kommenteeris Valk. Mõnele kassipojale, kellel rohkem lootust eluga inimese juures valutult harjuda, otsivad valla töötajad uut kodu.

Kokku sai kahe aktsiooni peale steriliseeritud või kasteeritud 53 looma. Koostöö vallaga jätkub ja vajadusel on loomarstid valmis aktsiooni kordama uue aasta kevadel.