N, 30.06.2022
FOTOD ⟩ Kihnu saart ähvardab kassiuputus, loomaarstid tõttasid appi
Operatsioonid toimusid valla kontoriruumides. Foto: Eesti Loomakaitse Selts
Maarja-Liis Orgmets
, Lemmiku portaali toimetaja
Kihnu saart ähvardab kassiuputus, loomaarstid tõttasid appi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1

Eesti Loomakaitse Selts korraldas koos vabatahtlike veterinaaride ja valla töötajatega Kihnu saarel suure kasside steriliseerimise ja kastreerimise aktsiooni, et vältida saarele tekkinud kassikolooniate suurenemist.

Mullu sügisel pöördus Eesti Väikeloomaarstide Seltsi (EVS) poole Kihnu saare valla assistent Maarja Karjam, kellele tegid muret hulkuvad kassid. Suur osa Kihnu loomaomanikest peab kasse vabapidamisel, kuid seejuures ei lasta oma lemmikuid steriliseerida või kastreerida.

EVS pöördus omakorda Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) poole, kes alustas vallaga läbirääkimisi. Vald mõistis olukorda, kuid neil puudusid endal vahendid kolooniatega tegelemiseks. Seejärel pöördus selts loomaarst Tiina Toometi poole, kes nõustus loomi aitama isiklikest vahenditest.

Toomet leidis veterinaaride kogukonnast veel kümme heategijat Pärnu väikeloomakliinikust, Viljandi Männimäe, EriVeti ja Tiina Toometi loomakliinikust. Lepiti kokku, et juuni keskpaigas püütakse hulkuvad kassid kinni ning vaktsineeritakse, kiibistatakse, steriliseeritakse ja kastreeritakse.

Loomakaitsjad ja Kihnu vallaaametnikud koos kahe saare loomasõbraga asusid 19. juunil kasse püüdma. «Ühel õuel oli umbes 30-pealine koloonia. Igal sammul kõndis vastu kass, kuid kõik olid metsikud ja ei soovinud inimkontakti. Mitmed loomad olid silmanähtavalt haiged. Sellelt õuelt õnnestus meil kinni püüda umbes pooled kassid,» sõnas ELSi otseseabistamise juht Elis Järvsoo.

Päeva jooksul püüti kolmelt õuelt kokku 27 kassi.
Päeva jooksul püüti kolmelt õuelt kokku 27 kassi. Foto: Eesti Loomakaitse Selts

Päeva jooksul püüti kolmelt õuelt kokku 27 kassi. «Raske on öelda Kihnu kodutute kasside koguarvu, kuid meie andmetel jäi püüdmata vähemalt 30,» lisas Järvsoo.

Esmaspäeval saabusid saarele loomaarstid ja nende abilised. Valla kaks kontorit tehti ümber operatsiooniruumideks, valgustuseks päevavalgus- ja pealambid.

Viie töötunni jooksul õnnestus neutraliseerida 34 kassi.
Viie töötunni jooksul õnnestus neutraliseerida 34 kassi. Foto: Eesti Loomakaitse Selts

«Eesti Loomakaitse Seltsiga rääkides tuli jutuks Kihnu kasside olukord ja seltsi soov nad sel suvel ära lõigata. Meie kliinikul on 30. sünnipäev, aga tähistamiseks polnud ühtegi head ideed ja polnud ka tuju pidutseda. Nii tekkiski mõte tähistada juubelit hoopis heategevusliku väljasõiduga,» rääkis Tiina Toomet.

Kolleegid teistest kliinikutest lõid kohe kampa ja siis polnudki enam muud kui varustus autodele laadida, iga kliiniku vabatahtlikud Munalaiu sadamasse kamandada ning seltsil kassid kinni püüda.

«Kõik sujus üllatavalt hästi. Süsteem, kes mida teeb, loksus esimese tunniga paika. Igaüks teadis oma kohta ja rolli ning kokkuvõttes kulus isegi vähem aega, kui olime plaaninud,» kommenteeris Toomet.

Lisaks tõid kohalikud elanikud oma kasse kastreerima või steriliseerima ning viie töötunni jooksul õnnestus neutraliseerida 34 kassi. Steriliseeriti 17 emast kassi, kellest kaheksa olid tiined.

85 sündimata kassipoega

«Kaheksal tiinel kassil oli kõhus vähemalt 34 loodet. Oletame, et pooled loodetest oleksid sündinud emased ning iga emane oleks saanud viiepealise pesakonna. Ainult need pojakesed oleksid võinud järgmiseks kevadeks tuua ilmale 85 kassi.»


Steriliseeritud ja kastreeritud kassid viidi toibumise järel tagasi taludesse, kus nad on harjunud elama, ning neil hoitakse silm peal.

Kassipoegi sünnib maapiirkondades endiselt liiga palju. Probleemiks on inimeste vähene teadlikkus.
Kassipoegi sünnib maapiirkondades endiselt liiga palju. Probleemiks on inimeste vähene teadlikkus. Foto: Eesti Loomakaitse Selts

Probleemiks on inimeste vähene teadlikkus

Kihnu kassikolooniad näitavad suuremat probleemi, milleks on inimeste vähene teadlikkus steriliseerimise ja kastreerimise vajadusest. Kahjuks levib ikka veel arvamus, et emane kass peab saama pesakonna või opereeritud kass ei püüa enam hiiri. Samuti on visa kaduma uskumus, et kass peabki elama küünis ja saama järglasi ning neid tuleb toita.

«Kassikolooniad saavad alguse ühest või kahest isendist, keda hakatakse toitma. Loomad saavad kontrollimatult järglasi ning varsti ongi paarist kassist saanud mitmekümnepealine koloonia. Kodutust loomast tuleb kohe teavitada kohalikku omavalitsust või varjupaika. Nii hoiame ära kolooniate tekke,» tõdes Järvsoo.

Seltsi sõnul sai Kihnu kodutute kassidega tehtud hea algus, kuid neutraliseerida õnnestus umbes üks kolmandik kõikidest saarel hulkuvatest kassidest. Jätkuvad läbirääkimised valla, seltsi ning loomaarstide vahel, et kasside vallutatud saar tagasi inimeste kontrolli alla saada.

Märksõnad
Tagasi üles