/nginx/o/2022/01/17/14313822t1hc146.jpg)
/nginx/o/2022/09/15/14831850t1h8d64.jpg)
Septembri alguses toimus Tallinnas loomakaitse konverents, kus arutleti muu hulgas ka selle üle, miks tekivad lemmikloomadel vaimse tervise probleemid ja kuidas nendega tegeleda. Loe, millest konverentsil veel juttu oli.
Lemmikloomade vaimne tervis: valdkond, mis vajab rohkem tähelepanu
8. septembril toimus juba kolmandat korda Eesti Loomakaitse Seltsi (ELS) ja Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti korraldatud rahvusvaheline loomakaitse konverents. Üritusest võeti osa Eestist, Soomest, Ukrainast, Suurbritanniast ja USA-st. Osalejad olid ühel nõul, et loomakaitse valdkonda tuleb rohkem toetada.
Loomakaitse konverentsil osales sellel aastal üle 120 inimese. Osalejate hulgas oli nii MTÜ-de esindajaid, loomaarste, loomapidajaid kui avaliku sektori ametnikke. «Huvi konverentsi vastu on iga aastaga kasvanud. Eriti populaarseks oleme muutunud meie põhjanaabrite jaoks, kelle hulgast olid sellel aastal esindatud mitmed loomakaitsega tegelevad ametkonnad ja organisatsioonid,» kommenteeris ELS-i juhatuse liige Geit Karurahu.
/nginx/o/2022/09/15/14831853t1hd045.jpg)
Eesti vajab loomapolitseid
Konverentsil tutvustas oma tööd inspektor Mike Flynn organisatsioonist Scottish Society for the Prevention for the Cruelty to Animals (SPCA). Antud mittetulundusühing täidab Suurbritannias loomapolitsei rolli. SPCA-le on riik andnud mitmeid õiguseid ja kohustusi ning tihedalt tehakse koostööd politsei ja prokuratuuriga. Vaatamata sellele, et ühingule on pandud suur vastutus ja töömaht, tegutseb SPCA vaid annetuste toel. Konverentsil osalejad leidsid, et ka Eestis peaks täidetud olema loomapolitsei roll. Samuti peaks loomapolitseil kui funktsiooni täitjal olema vajalikud õigused juhtumite lahendamiseks ning võimekus kiiresti reageerida – mõlema saavutamiseks oleks vajalik riigi toetus.
Metslooma kodus pidamine – kas ikka ohutu?
Mets- ja eksootiliste loomade teemasid tutvustas üritusel tunnustatud zooloog Chris Draper organisatsioonist Performing Animal Welfare Society. Eksootikute ettekandes rõhutas Draper, kui oluline on eksootiliste loomade kaubanduse reguleerimine. Samuti tõi ta välja, et CITES reguleerib ohustatud liikide kaubandust, kuid ei kaitse liike. Loomade heaolu koha pealt on suuri puudujääke nii nende pidamisel kui ka loomade püüdmisel loodusest, aretamisel vangistuses, transportimisel ja müümisel. Lisaks tõi Draper välja, et erinevate liikide pidamise tingimuste kohta on praktiliselt võimatu leida ühest ja õiget infot.
Draper leidis, et metsloomade rehabilitatsioonis on mitmeid probleeme, mida on keeruline vältida. Näiteks on loomade käsitlemine, pidamistingimused ja toit taastuskeskuses neile ebaloomulikud. Kui loodusesse tagasi laskmisega soovitatakse justkui tekitada tunnet, et loom ei olekski loodusest lahkunud, siis reaalsuses see siiski nii ei ole. Taas loodusesse vabastatud loomade suremus on kõrgem, nad ei pruugi saada järglasi ning üldiselt nende elukvaliteet võib halveneda.
Lemmikloomade vaimse tervise probleemid
Konverentsil käsitleti ka murelike koerte ja kasside probleemi. Tunnustatud loomaarst Tiina Toomet selgitas, kust saavad alguse kasside ja koerte vaimsed probleemid. Toomet rõhutas, et loomad ei ole loomult agressiivsed, vaid et agressiivsus tekib, kui loom ei saa oma murele õigel ajal lahendust.
Loe ka seda: Kihnu saart ähvardab kassiuputus
Koerte probleemid saavad alguse üksindusest, igavusest või hirmust. Kassid on veidi keerulisemad loomad, neid võivad mõjutada juba väiksemadki muutused elukorralduses.
«Loomad ei ole loomult agressiivsed, vaid agressiivsus tekib siis, kui loom ei saa oma murele õigel ajal lahendust.»
Konverentsil osalejad leidsid, et murelikke koeri ja kasse tuleks abistada, arvestades nende eripärasid ja luues vajaliku toetava keskkonna. Õigetes toetavates tingimustes on võimalik kartlike ja murelike loomade turvatunnet taastada ja käitumise probleeme lahendada kiiremini. Eutanaasia otsus tuleks vastu võtta siis, kui kõik muud variandid on läbi proovitud ja kaalutud ning on kindel, et loomale ei ole võimalik luua liigiomaseid ja kannatustevabu elamistingimusi.
/nginx/o/2022/09/15/14831863t1hd720.jpg)
Loomade olukord Ukrainas
Ukraina olukorda tutvustas Kharkiv MTÜ Together esindaja Natalie Sorokoput. Natalie kirjeldas toimuvat Ukrainas ja tõi välja peamised probleemid. Põgenemisel jäetakse loomad maha lukustatud kodudesse või hüljatakse ohtlikesse piirkondadesse. Puudus on loomatoidust, ravimitest ja varjupaigad on viimseni täis. Kuigi koostööd tehakse välisriikidega, on ka naaberriikide varjupaigad oma võimekuse mitmekordselt ületanud. Abivajajaid tuleb aina enam juurde, kuna loomad paljunevad kontrollimatult ning okupeeritud aladel pole võimalik aidata ei loomi ega inimesi.
Põgenemisel jäetakse loomad maha lukustatud kodudesse või hüljatakse ohtlikesse piirkondadesse.
Konverentsil toimunud aruteludes leidsid osalejad, et loomakaitse valdkond Eestis vajab rohkem toetust ja tunnustust. Loomi kaitsvad seadused peavad tagama nende vaimse ja füüsilise heaolu, kontroll peab olema kiire ja loodud võimalused loomade eraldamiseks neile mittesobivatest tingimustest. Loomakaitse valdkonna stabiilseks arenguks ja efektiivseks ennetustööks on vajalik nii riigi kui ka annetajate piisav rahaline toetus. Lisaks leiti, et seesuguseid loomadega tegelevaid inimesi kokku toovaid üritusi võiks toimuda rohkem.