K, 28.09.2022

7 SOOVITUST ⟩ Mida teha, kui kohtad metsas karu või hunti?

lemmik.postimees.ee
Mida teha, kui kohtad metsas karu või hunti?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Karu tõuseb tagajalgadele selleks, et saada paremat ülevaadet ümbrusest ja see poos ei ole agressiivsusega seotud - kui karu tahab rünnata, siis teeb ta seda neljal jalal.
Karu tõuseb tagajalgadele selleks, et saada paremat ülevaadet ümbrusest ja see poos ei ole agressiivsusega seotud - kui karu tahab rünnata, siis teeb ta seda neljal jalal. Foto: Shutterstock
  • Sel sajandil on karu Eestis inimest rünnanud kolmel korral.
  • Huvitav fakt: karud naisi ei ründa.

Tänavu liigub metsades kuuldavasti ringi päris rohkelt karusid ning sestap on paslik meelde tuletada, kuidas käituda, kui teekond nendega metsarajal ristub.

Toome siinkohal välja keskkonnaagentuuri koostatud soovitused, mis on kooskõlas ka Eesti Jahimeeste Seltsi soovitustega. Reeglina metsas viibides hunti, ilvest, šaakalit ega teisi ulukeid karta ei tasu, sest metsloomad pelgavad inimest ja hoiduvad kohtumisest instinktiivselt ise.

7 soovitust, kui kohtud karuga

Tasub teada, et karu on oma loomult inimpelglik, enamikul juhtudest on rünnanud emakarud poegi kaitstes või jahi käigus peale nende haavamist. Sel sajandil on karu Eestis inimest rünnanud vaid kolmel korral. Kui inimene õigesti käitub, laheneb olukord poegi kaitsva emakaruga kohtumisel karu kurja hääle ja petterünnakuga. Karu tõuseb tagajalgadele selleks, et saada paremat ülevaadet ümbrusest ja see poos ei ole agressiivsusega seotud – kui karu tahab rünnata, siis teeb ta seda neljal jalal.

Soovitused on järgmised:

  1. Ära mingil juhul jälita looma, lähene karupoegadele või püüa loomaga kontakti otsida. Karupojad, nagu kõik loomapojad, tunduvad armsad ja abitud, kuid läheduses on tavaliselt ka nende ema.
  2. Kõnele valjult ja rahulikult, kuid ära karju.
  3. Väldi otsest ja ainitist silmsidet, kuid jälgi looma liikumist ja tegevust.
  4. Väldi igasuguseid agressiivsuse märke, järske liigutusi, jää rahulikuks. Kui sul on relv, siis ära lähenevat karu tulista. Haavatud karu on ohtlikum kui terve loom.
  5. Tagane selg ees tuldud teed loomast eemale, ära keera talle selga.
  6. Ära hakka poegadega emakaru vaateväljas jooksma ega puu otsa ronima – karuema võib sellest välja lugeda sinu halbu kavatsusi poegade suhtes.
  7. Rünnaku korral teeskle surnut – heida kõhuli maha ning kata pea ja kael kätega. Karu ei näe lamavas inimeses enam ohtu ja lahkub.

Huvitav fakt: karud naisi ei ründa

Keskkonnaagentuuri ulukite peaspetsialist Peep Männil on Postimehele öelnud, et talle teadaolevalt ei ole karu Eestis mitte kunagi liiga teinud ühelegi naisele. Üks põhjus võib olla selles, et karujahis käivad valdavalt mehed, aga sagedamini kipub inimest ründama jahitav karu. Teine asi on see, et varakevadel, mil karupojad alles väiksed ja karuema nende kaitseks paljuks valmis, on metsas mehi tõenäoliselt rohkem kui sügisesel marja- ja seenehooajal, mil kohtumise risk juba väiksem. Võimalik on seegi, et karuemad peavad mehi naistest ohtlikumaks, sest instinkt käsib Männili sõnul emakarul poegi ettearvamatute ja vahel kannibalistlike isakarude eest kaitsta. Karude hingeelust ja rünnakute statistikast saad pikemalt lugeda SIIT.

Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

7 soovitust, kui kohtud hundiga

Ka huntidel on kaasasündinud väga tugev inimhirm – reeglina põgeneb ta inimest tajudes ise. Kui loom sind ei karda ja on uudishimulik, on enamasti tegemist hundikutsikaga, kes sulle mingit ohtu ei kujuta. Äärmisel juhul võib aga tegemist olla haige või inimesega liigselt harjunud isendiga, kelle käitumine on ettearvamatu.

Soovitused on järgmised:

  1. Ära jäta loomseid või muid toidujäätmeid oma kodulähedasse metsa või hoovile, et mitte harjutada hunti mõttega isekattuvast toidulauast. Inimese juurest regulaarselt toitu saav loom harjub inimese kohalolekuga ning võib lõpuks muutuda inimesele ohtlikuks.
  2. Kui näed hunti, kuid tema sinu kohalolekut ei taju, siis naudi olukorda – selline võimalus tekib vaid vähestel.
  3. Kui hunt sind märkab, kuid ei lahku või läheneb, siis taandu. Instagrami pildi jäädvustamine ei ole selles olukorras hea mõte. Ära keera loomale selga, ole ettevaatlik ja jälgi looma käitumist.
  4. Auto, traktori, elumaja vms lähedal liikuv hunt, kui ta inimese otsest kohalolekut ei taju, ei tähenda tema vähest inimpelglikkust ning sulle ohtu ei kujuta.
  5. Ära käi metsas lõastamata koeraga, kes sinu nägemisulatusest väljaspool jookseb. Hunt võib koeras näha saaklooma või konkurenti ning teda rünnata. Kui hunt ründab koera, siis tee võimalikult valju häält, et oma lähedalolekust märku anda.
  6. Ebatavaliselt julge hundiga kohtumisest tuleb kindlasti teavitada vastavaid ameteid.
  7. Kui hunt sind ründab, siis käitu samamoodi nagu agressiivse koera rünnaku puhul: visku põlvili maha kägarasse nn looteasendisse, võimalusel tõmba pähe kapuuts, hoia nägu vastu maad, küünarnukid kaitsmas kaela kahelt poolt, käelabad kuklal. Nii on eluliselt olulised punktid – kael, kukal, nägu, kõht kaitstud. Mujalt rebimine ei tekita nii kiirelt eluohtlikku seisundit. Sunni end teadvusele jääma, sest vastasel korral vajud külili ja kõri jääb kaitseta. 
Märksõnad
Tagasi üles