Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Koerte ketispidamise keelustamiseks ei ole Eesti ühiskond veel valmis

Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Sel nädalal tõusis teravalt esile koerte ketispidamise teema. Kuigi loomakaitsjad on vastava ettepaneku teinud, ollakse hetkel seisukohal, et koerte ketispidamise keelustamiseks pole Eesti ühiskond veel valmis.

Eestimaa Loomakaitse Liit ja Loomapäästegrupp on maaeluministeeriumile esitanud 33 ettepanekust koosneva rahvaalgatuse «AITAB!» Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide muutmiseks. 

«Loomadevastaste kuritegude ignoreerimine ja julmuse tolereerimine riigivõimu poolt peab lõppema! Tegemist on probleemiga, mis kestab pikki aastaid, kuid see pigem süveneb kui laheneb ning sellel ei tohi jätkuda lasta,» leitakse.

Muu seas nõutakse koerte püsivalt ketis pidamise keelamist. Lemmik uuris, kui realistlik selle plaani jõustumine on. 

Kelgukoerad 2-meetrise keti otsa: seaduseelnõu ajas loomakaitsjad tagajalgadele

Vastab Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna peaspetsialist Margus Proses

Miks ei võiks Eesti eeskuju võtta riikidelt, kes on võtnud sihiks koerte ketis pidamist näiteks ajaliselt piirata?

Ühisel arutelul petitsiooni AITAB! kõneisikutega jõudsime arusaamisele, et ketispidamise totaalseks keelustamiseks ei ole Eesti ühiskond veel valmis. Minimaalsed jalutamisajad ja korrad olid eelnõus algselt sees, aga selle üle otsustamine vajab täiendavat analüüsi. Pärast selle läbiviimist tuleb uus muudatus ilmselt päevakorda.

Loomakaitsja Heiki Valner sõnas Lemmikule, et arutelu tõesti toimus ja on selge, et ühiskonnale on selle teemaga seoses vaja anda aega harjumiseks. «Me läheme selle teemaga edasi ja ma loodan, et nii ministeerium aktsepteerib ja ka ühiskonnas tekib teatav üleminekuperiood, mil jõutakse kohandada enda koduseid aedikuid. Sellisel juhul peaksid kõik selleks suureks muudatuseks valmis olema,» sõnas loomakaitsja. «Minu jaoks on see väga oluline teema, jalutamisnõue peab tulema, küsimus on ainult, et mis aastal.»

«Me räägime nii väga Eesti püüdlemisest lääne kultuuriruumi, aga tegelikult loomakaitse alal me hoiame kümne küünega kinni ida kultuuriruumist, mis tähendab, et Venemaal toimivad tõekspidamised on väga visad meil kaduma,» lisas Valner.

Tagasi üles