Päevakäpp: Emma 18 kuud ootust — kas keegi märkab teda viimaks?

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: MTÜ Kasside Turvakodu

Kassitüdruk Emma saabus turvakodusse eelmisel kevadel ühest suvilapiirkonnast. Õues olid Emma igapäevasteks kaaslasteks külm, nälg ning suur hirm. Raagus põõsad ei pakkunud talvel sooja kaitset, lumi pani käpapadjandid külmast kipitama ning painav näljatunne ei andnud hetkekski rahu.

2017. aasta kevadel saabus Emma turvakodusse, kuid tema hirm ei kadunud. Emma veetis esimesed kuud hirmunult puuride all ning ei tahtnud üldse uskuda, et mõni inimene võiks temast päriselt hoolida. Vabatahtlikud käisid Emmat muudkui hellitamas ning ühel päeval tärkas ka Emma südames lootus, et ehk on tõesti siin maailmas ka headust. Emma kolis puuride alt pehmesse pessa ning iga päevaga uudistas ta inimest aina enam.

Nüüdseks on pisike kassitirts teinud läbi enneolematu muutuse — sellest kartlikust tänavakassist on saanud uudishimulik kassitirts, kes peab paitustest lugu. Pehmed paid on hakanud Emmale juba nii väga meeldima, et kui tema asemel paitatakse kõrvalpesas tukkuvat kaaslast, arvab Emma, et on õige inimese kätt käpaga õigele poole (loe: tema poole) suunata.

Nüüd arvab Emma, et on õige aeg minna päriskoju — sellisesse hoolivasse ja rahulikku, kus tema arengut toetatakse. Muidugi on Emmal veel hetki, kus tema julgus kõikuma lööb ning on targem taas pessa peitu pugeda, kuid ka selle jaoks on Emmal oma rohi. Ta loodab, et tema kodus ootab teda üks sõbralik ja paimaias nurrumootor, kes nendel hirmutavatel hetkedel toetaks ning Emmasse veel rohkem julgust süstiks. Juba mõne aja pärast kaoksid ka need hirmud ning Emma saaks kogeda idüllilist kodukassi elu.

Kui Emma lugu sind puudutas ning sina otsid endale veel ühte neljajalgset sõpra, siis kirjuta Emmale ja mine talle külla! Kontakt: info@kassideturvakodu.ee.

Populaarne

Tagasi üles