Loomapäästja Heiki Valner: ründava koera süü on rihma teises otsas (2)

Kelli Põlendik
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: CC0 Creative Commons / Pixabay

Üleeile sattus lapselapse ja koeraga jalutama läinud Reet agressiivse naabrikoera ohvriks. MTÜ Loomapäästegrupp juhatuse liige ja loomaaktivist Heiki Valner leiab, et sellistel juhtudel saab süüdistada vaid ründava looma omanikku.

«Koera peremees on igas mõttes vastutustundetu ja seda enam, et tegu pole esimese korraga,» nentis Valner. «Probleem ei ole tigedas koeras, vaid hoolimatus omanikus.» 

Loomapidamisega käib käsikäes vastutus looma heaolu ja tegude eest. Ükskõik, kas kodu ümber on aed või mitte — peremehe kohus on teha kindlaks, et loom ei saaks niisama hulkuda. Valneri sõnul on Eestis aga kahetsusväärselt palju loomaomanikke, keda see reegel lihtsalt ei huvita. Samas ei eksisteeri seadust, mis lubaks ringi jõlkuvate loomade omanikke trahvida ja see vähendab ka loomapidajate motivatsiooni midagi ette võtta. 

Inimesi ründavate koerte omanikele saab aga trahve määrata ja seetõttu avaldas Valner lootust, et see distsiplineerib Reedale kallale läinud looma peremeest: «Tervisekahju, moraalne kahju, töölt puudutud päevad — need maksab see mees kinni,» sõnas loomakaitsja. «Mulle teadaoleva info põhjal ei ole tema suhtes ühtegi leevendavat asjaolu.»

Mis saab aga praegu varjupaigas olevast koerast, ei ole kindel. Seadusega on loomade omanikelt ära võtmise õigus veterinaar- ja toiduametil, ent seda vaid siis, kui neljajalgne on haige või elanud halbades tingimustes. Vastasel juhul on otsustajaks kohus, kuid kui seal süüd ei leita, saadetakse loom tagasi koju. 

Suureks abiks ei oleks ka mehe loomapidamisõigusest ilmajätmine, sest Valneri arvates on selle äravõtt vaid deklaratiivne punkt meie seadusandluses: «Inimesed, kellelt on loomapidamisõigus ära võetud jätkavad loomade pidamist ning kutsikaärikad toimetavad edasi, sest seda ei kontrolli keegi.» 

Isegi kui Vääna-Jõesuu koeraomanik pidamiskeelu saab, ei pruugi ta koerast sellegipoolest ilma jääda — tal on võimalus neljajalgne mõnele teisele pereliikmele võõrandada, loom jääb samasse kohta ja kõik jätkub vanaviisi. Valneri arust oleks sellisel juhul lahenduseks vaid pidamisõiguse ära võtmine tervelt perelt ning pisteline kontroll ametnike poolt. 

«Läks õnnetult: koer sai aiast välja nagu ta oli varemgi teinud ning läks ründepositsiooni juhuslikult mööduva taksikoera tõttu,» võttis Valner juhtunu kokku. «Kindlasti on olemas koeri, kes on halva iseloomuga sündinud, kuid üldjuhul lasub süü siiski omanikul, kes on looma väärkohtlemisega tigedaks ajanud.»

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles