:format(webp)/nginx/o/2017/10/18/7228595t1hd293.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2018/08/30/11328275t1h5796.jpg)
Tallinna linnavarakomisjoni liige ja mälutreener Reet Trei läks eile oma lapselapse ja koeraga õue aega veetma. Jalutuskäik lõppes aga agressiivse naabrikoera rünnakuga, millest pääses vigastusteta vaid kolmeaastane poisipõnn.
Tallinna linnavarakomisjoni liige sattus koerarünnaku ohvriks ning sai looma peremehelt rusikalöögi rindu (9)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eile läksin oma suvilas, Vääna-Jõesuus koos oma kolmeaastase lapselapse ja taksikoer Oskariga jalutama,» alustas Reet Trei juhtunu kirjeldamist. «Jõudsin vaevalt 20 meetrit oma aiast, kui meid ründas ühe naabri agressiivne suur tiigrikarva koer.»
Nagu ründavale koerale omane, võttis tige loom esmalt sihikule taks Oskari, haaras ta oma lõugade vahel õhku ja rapsis kuidas jaksas. Järgmisena oleks oma osa saanud lapselaps, kuid Trei suutis piisavalt kiiresti reageerida ja hüppas koera teele ette.
Selleks ajaks oli välja ilmunud ka ründava koera peremees, kelle reaktsioon tõeliselt ootamatu: abi pakkumise asemel otsustas ta Treid füüsiliselt rünnata ning käskis naisel koos oma kaaslastega minema kaduda.
/nginx/o/2018/08/30/11328300t1h48f8.jpg)
Rünnak ei olnud välk selgest taevast
Hättasattunud seltskonnale tulid appi teised naabrid, kes neile oma aias varju pakkusid. Välja kutsuti ka politsei ja kiirabi, kuid enne nende saabumist jõudis alkoholilõhnadega koeraomanik autosse istuda ja minema kihutada, väites, et peab lapse trenni viima.
Rünnaku tulemuseks oli seitsmesentimeetrine hammustushaav Trei käsivarrel ning peremehe tekitatud füüsilised vigastused rindkeres. Taksikoer Oskar viidi aga loomade kiirabisse, kus ka tema kolme haava tohterdati.
/nginx/o/2018/08/30/11328303t1h67a8.jpg)
«Õnnetus, mis hüüdis tulles,» võttis Trei vahejuhtumi tabavalt kokku. «Koera ja tema omanikuga on olnud probleeme aastaid. Viimane rünnak leidis aset augusti alguses ja sedalaadi ründamisi on siin iga suvi, kuna koera omanik ei suvatse oma agressiivset koera alati aias kinni hoida.» Loomast oli korduvalt erinevate naabrite poolt Harku valda teavitatud, kuid vestlused koeraomanikuga olid tulutud.
Ka Trei jaoks pole tegu esimese kokkupuutega agressiivsete koertega — tema esimene kutsa elu lõppes Vääna-Jõesuu bussipeatuses suurema koera hambus. Nii hukkunud koer kui ka taks Oskar olid rünnakute hetkel rihma otsas.
Olukorra üks ohvritest on ka hoolimatu omaniku koer
Linnast suvilasse tagasi jõudes selgus, et naaber oli vahepeal koju naasnud ja kohal olid ka politseinikud, kes mehe ja tema koera endaga kaasa võtsid. Trei nentis aga, et tegelikult on olukorra ja oma peremehe ohver ka koer — kui inimene on verbaalselt ja füüsiliselt agressiivne naabrite või ehk ka oma pereliikmete suhtes, siis koer ja tema käitumine vaid peegeldab kodust olukorda.
Trei lasi algatada kriminaalasja ning millise karistuse koera peremees oma tegude ja tegematuse eest saab, näitab edasine uurimine. Koer ise on praegu hoiul Tallinnas Sinirebase loomade varjupaigas, kuid mis temast edasi saab, ei ole praegu kindel.
«Tundub, et mingi hetk tuleb politseil ta lihtsalt omanikule tagastada,» arvas Trei. «Või siis võetakse vajadusel lihtsalt uus koer? Kas mehe naabrid peavadki jääma taluma seda regulaarselt vägivalda, mis parematel päevadel on verbaalne, halvematel ka füüsiline? Ükski rahatrahv seda olukorda vast ei paranda.»