POSTIMEHE EKSPERIMENT: ostame välismaa loomakaupmehelt odavalt «uimastamisvõimelise ja magusa» kutsika

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Kuvatõmmis

Mitmetes Eesti kuulutusteportaalides on müügil esmapilgul üllatavalt odavad kutsikad: Havanna bichon 300 eurot, kuldne retriiver 200 eurot, Ameerika akita 200 eurot. Kõik kolm on tõukoerad, kelle hindu korralikud aretajad ealeski nii madalale ei laseks ning tõenäoliselt on seetõttu tegu petuskeemiga.

Kahtlase sisuga loomamüügikuulutustest on Lemmik varemgi kirjutanud ning pea alati on nende ühiseks osaks ebatavaliselt odavad hinnad, looma asukoht välismaal, läbi Google'i või mõne muu otsingumootori leitud fotod ning segane, mõnest muust keelest otsetõlgitud tekst. Otsustasin härjal sarvist haarata ja ühe sellise kuulutuse omanikuga ise ühendust võtta, et tema müüdava kutsika kohta aru pärida. 

Isiksusi täis, uimastamisvõimeline ja magus koer

Algus oli lihtne: minu identiteediks sai Tallinnas elav Anna, kes töötab kodust ning endale seetõttu neljajalgset sõpra otsib. Valituks osutus Havanna bichon tõugu kutsikas hinnaga 300 eurot, asukohaga Pärnu ning müüjaks Charlotte Lindström e-mailiga charlottelind93@gmail.com.

Esimene e-mail Charlotte'ile sai lühike — uurisin, kas kutsikas on veel saadaval ning kas temast oleks võimalik saada rohkem fotosid. Charlotte'i kiituseks võib öelda, et ta on kiire asjaajaja, sest vastus saabus meeldivalt ruttu. Kirja sisu aga oli mitteüllatavalt halb: arvatavasti inglise keelest tõlgitud tekst kirjeldas kutsikas Mayat kui «isiksusi täis, uimastamisvõimelist ja magusat» koera, kellel on «kõige kallim väike beebi nägu ja väljuv isik».

FOTO: Kuvatõmmis

Kohe tulid esile esimesed ebatäpsused. Kuulutuses välja toodud asukoht Pärnu muutus järsku Hispaaniaks ning ka kutsika vanus ei klappinud, sest esimesed Charlotte'i üles pandud kuulutused leiab veebist juba möödunud aasta augustikuust. Kõik märgid näitasid võltspakkumise poole, ent otsustasin siiski vastuse kirjutada ning koera kohta veelgi lisainfot küsida. Kiitsin Maya ilu, palusin veel fotosid ning võimaluse korral ka videot kutsika tegemistest. Lisaks uurisin, kui palju koer ka maksab ning kuidas ta Eestisse jõuab. Kuna ka Charlotte ise oli küsimusi saatnud, vastasin neile lühidalt ja lakooniliselt. Charlotte'i vastus ajas aga muigama — tema sõnul ei olnud kõikidest temani jõudnud arvukatest kirjadest mitte ükski nii palju muljet avaldanud kui Anna saadetu. 

FOTO: Kuvatõmmis

Paistab, et Anna osutus valituks. Hurraa! Ent mida pole, on fotod ja video, kuigi viimase Charlotte ometi oma kirjas ära märkis. Võib etteruttavalt öelda, et videot ma lõpuks ei saanudki ning seda muidugi seetõttu, et filmitavat kutsikat lihtsalt ei eksisteeri.

Charlotte'i sõnul on koera hind vaid 350 eurot ja see raha katab ära nii kutsika enda, saatmiskulud ja terve hulga vajalikku lisakraami. Loomulikult tuleb summa saata ettemaksuna ning Charlotte kinnitab, et pärast raha saabumist hakkab ta kohe «laevandusettevõttega» asju ajama. Nagu esimesel korral, on ka see kiri täis ebaloogilist sõnakasutust ja et ostja süda verd tilkuma panna, on lisatud ka kurb kirjeldus sellest, kuidas keegi tiheda päevakava tõttu Mayat jalutama ei vii ning tema eest ei hoolitse. 

Müüja muutub närvilisemaks

Otsustan jonni mitte jätta ning uuesti Maya pere kohta uurida ja videot paluda. Charlotte tundub närvilisem ja tema kirjutamine hakkab meenutama müügireklaami. «Jah, see kutsikas võib saada teie omaks vaid 350 euro eest! Lisaks saate kaasa ka saadetise jälgimise!»

FOTO: Kuvatõmmis

Tekstist võib hea tahtmise korral välja lugeda, et Maya anti Charlotte'i abikaasale kingituseks ning seetõttu ei tea nad tema pesakonnast ja vanematest midagi. Kirja lõppu on jälle lisatud kontaktandmete nimekiri, mille ma ära täitma peaks ning video kohta ei ole jätkuvalt ei kippu ega kõppu. Veel enne, kui jõuan kirjale vastata, on Charlotte uuesti kirjutanud ja tuletanud mulle meelde, et ootab mu vastust, enne kui asjaajamisega jätkab. Kirjutan konkreetselt, et tahan enne talle raha saatmist koerast videot ning küsin veel viisakalt, et kas see on ikka võimalik.

Nähtavasti ei ole ning nüüd olen ma Charlotte'i tõepoolest pahaseks ajanud: «Sa ei saadeta raha mulle okei,» kirjutab müüja ja käsib mul oma koduaadress anda. 

FOTO: Kuvatõmmis

Leian, et aeg on aga otsad kokku tõmmata ning katse viimse piirini ajada. «Plaanid on muutunud,» trükin e-kirja. «Ma sain töölt puhkuse ning sõidan ise Hispaaniasse. Kas ma võin koera vaatama tulla?» Ja mida vastab Charlotte? Üllatus-üllatus — mitte midagi. Esialgu nii innukat müügitööd teinud naine on kadunud kui vits vette. Uuesti kirjutamine ei aita samuti ning ka kaks nädalat hiljem vilistab kirjakastis vaid tuul. Ei pane imestama, sest miks jonnaka Annaga ikka jamada, kui palju lihtsam on võrku tõmmata mõni teine kergemeelne.

Võrk, muideks, on suur, sest Charlotte'i e-maili otsingumootorisse tippimine toob esilele kuulutused nii Eestist, Rootsist, Taanist kui ka Norrast. See on aga vaid ühe müüja kätetöö ning ainuüksi meie veebilehtedelt võib sarnaseid pakkumisi leida kümnete kaupa. Sealt edasi on taustakontrolli läbi viimine igaühe enda ülesanne. Küsija suu pihta teadupärast ei lööda ning jääb üle vaid loota, et keegi heausklikult ja ahvatlevalt madala hinna hiilguses selliste petuskeemide lõksu ei lange.

Populaarne

Tagasi üles