Eesti kassiomanikud kirjeldavad oma erilist sidet vurruliste lemmikutega

Mariann Prooses
, lemmik.postimees toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: pixabay.com

Kassid ei oska küll rääkida, aga see-eest on neil oma viisid ja võtted, kuidas peremehele märku anda, et nad oma kaheljalgsest sõbrast tõesti hoolivad.

Andsime sõna neljale täiesti tavaliselt Maarjamaa kassiomanikule, kes jutustavad, kui eriline side neil oma lemmikuga on ning kirjeldavad kassiga kooselu kõige armsamaid rituaale.

Marimai: «Kui duši alla lähen, tuleb kass ja istub vannitoa pesumasinale, sest tahab, et ma tal pea puhtaks peseksin. Kui pesemise ära lõpetan, tahab ta mulle sülle tulla ja hakkab mööda mind üles ronima. Nii olengi sunnitud ta sülle võtma ja vaatama, kuidas ta sülle magama jääb. Ja nii on praktiliselt iga kord, kui pesemas käin.»

«Kui kass veidi väiksem oli, teadis ta näiteks sõnu ämblik ja kärbes. Ta teadis, et ämblik on põrandal ja kärbest tuleb otsida õhust. Kui öelda «ämblik», siis vaatas ta põrandale ja kui «kärbes», siis suunas pilgu lae poole. Öösiti magab ta aga teki all minu jalgade juures. Selleks, et teki alla pääseda, toksib ta käpaga mulle nina peale või üritab tekki üles kraapida. Teda isegi ei häiri see, kui ma ennast magades liigutan.»

Riina: «Meie rituaalide hulka kuuluvad kindlasti iga õhtused süles istumise minutid, mida ma helluseminutiteks kutsun ja mis kipuvad pigem tundideks venima. Niimoodi siis istumegi, tema minu süles ja mina temaga rääkimas ja vaatamas ühe silmaga filme või loeme internetist uudiseid.»

Annemari: «Kui minu kassid on kusagile kõrgele roninud, näiteks kapi otsa, tuleb mul nad alla aidata. Pean kummardama, et kass saaks mulle seljale hüpata ning tunnen, et ta....  jääb sinna pidama. Vaatan lähemalt, et mis toimub - selgub, et ta on seljale pikali visanud ja ei kavatsegi liikuda. Ei taha teda ära ka ajada ja nii ma peangi kummargil ringi käima, kass seljas.»

Helena: «Minu Sässu teab, mida mõned sõnad tähendavad. Näiteks küsimus «kus on, kus on» tähendab mingi elava asja otsimist. Küsin temalt, et «hops, kus on, kus on» ja võtan ta seejärel sülle, siis tema otsib, kus midagi on. Näiteks otsime koos toas niimoodi kärbest.

Kohe ütlen konkreetse häälega «ei», saab ta aru, et ei tohi minna. Aga siis ta hakkab katsetama, näiteks üritab käppa koogi peale panna, kuigi teab, et seda teha ei tohi. Kui ütlen jälle «ei», paneb ta ennast vastu maad ja teeb naljakat häält rhärrr... rhäärrr nagu tahaks öelda, et kuule, mis mõttes ma ei tohi nii teha.

Loe veel: Põhjused, miks kass on pidevalt näljane

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles