Millised ohud suvel lemmiklooma varitsevad ja nõuanded, kuidas õnnetusi ära hoida

Selleks, et lemmikloom suve naudiks samamoodi nagu sina, tasub mõned nõuanded kõrva taha panna. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Suvisel ajal tuleb ikka ette seiklusi kogu perega – olgu selleks reisimine, aktiivne puhkus või miks mitte lihtsalt niisama õues viibimine. Selleks, et Eestis tagasihoidlikult jagatavat suveilma saaksid nautida ohutult kõik pereliikmed, tasub käike planeerides juba ette mõelda ka lemmikloomale.

Lemmikloom on nagu väike laps, kelle eest tuleb hoolt kanda ja välistada ohtlike olukordade teke. Õpi hindama riske ja märkama, mis võib lähiümbruses lemmikut ohustada. Kui järelevalve pole võimalik, tuleks lemmik viia kindlasse ja ohutusse kohta.

Ülekuumenemine ja kuumarabandus

Kõige sagedasem mure, mis suvel loomi ohustab, on ülekuumenemine.

Ärge jätke sooja ilmaga loomi autosse. Sellest on palju räägitud, aga ikka eksivad inimesed selle vastu. Autos tõuseb temperatuur kiiresti, eriti päikese käes, ja väikene õhutuspilu allalastud akna vahel ei ole piisav. Lemmikloom, nagu ka laps, võib üle kuumeneda minutite jooksul ja tekib eluohtlik seisund – loomal on inimesest erinev termoregulatsioon ja ta kuumeneb inimesega võrreldes kiiremini üle.

Samal põhjusel ei ole kasvuhoone kindlasti sobilik koht, kuhu lemmikloom sulgeda.

Hoia palavatel ilmadel esmaabi andmiseks alati läheduses jahedat vett ja jääkuubikuid. Heaks abimeheks on ka näiteks jahutusvest.

Päikesepõletus ja kuumakahjustus

Lisaks ülekuumenemisele on ka loomadel võimalik saada päikesepõletus. Sellele altimad on heleda ja lühikese karvaga lemmikud. Neid kaitseb päikeselistel jalutuskäikudel ülekuumenemise eest kõige paremini spetsiaalne jahutusvest.

Koera saab kaitsta ka mõningate päikesetoodetega, olgu need siis katvad, õhku läbilaskvad rõivad või UV-filtriga kaitsekreem, kuid kindlasti ei tohiks loomale määrida inimestele mõeldud päikesekreemi – lemmikloomadele on mõeldud oma kaitsevahendid.

Kuumakahjustus võib tekkida ka käpapadjanditele. Näiteks kuumal asfaldil jalutades või rannaliival kõndides. Selle vastu aitab spetsiaalne käpapadjandivaha, mille kasutamine on kindlasti soovitatav ka enne pikemat matkamist.

Veetustumine ehk dehüdratatsioon

Lemmikloomal peaks alati olema vee joomise võimalus. Vett peaks loom saama juua nõust, mida ei saa ümber ajada. Palava ilmaga võib vett loomale pakkuda ka ise, pudelist või kausist. Miks mitte pakkuda ka loomale jahutust, seades talle valmis päris enda jahutusnõu või väikese «basseini», et ta ei peaks end veeloigus kastma. Soetada võib ka jahutusvesti või -mati, mis koera jahutada aitab.

Ülesöömine, söömishäired või mürgistus

Hoidke pühade ajal pidulaual ja toiduvarudel silm peal, et lemmikloomad ei pääseks midagi näppama. Ärge jätke ripakile ravimeid ja kodukeemia pudeleid. Mõni noor koer võib arvata, et grilli süütevedeliku pudel on lahe mänguasi, kuid saab sellest mürgistuse. Lisaks veenduge, et looduses ja teie ümbruses pole mürgiseid taimi ja seeni.

Lemmikloomale ei sobi alkohol, šokolaad, vürtsikad kastmed, maitsestatud liha ja šašlõkk. Mitte mingil juhul ei tohi loomale anda küpsetatud grill-liha konte, tooreid konte, viinamarju ja rosinad, avokaadot, pähkleid, sibulat, küüslauku, luuviljalisi koos kividega (murelid, aprikoosid, virsikud, ploomid), punaseid sõstraid, tooreid ja rohelisi kartuleid, soola, suhkruga maiuseid ja suhkruasendajaid.

Kui tahate lemmikloomale anda midagi maitsvat, võib lemmikloomapoest soetada naturaalseid maiuseid, millega neljajalgset sõpra premeerida. Lemmikule võib anda toidulaualt järgmisi palasid: melonit ja arbuusi (ilma seemneteta), kurki, porgandit, suvikõrvitsat, keedetud kartulit, õuna, pirni, banaani. Ka keedetud riisi ja pastat ning köögiviljasuppi tohib pakkuda, kui need pole vürtsidega maitsestatud.

Leptospiroos

Kui loom joob nt lombist saastunud vett, võib ta saada leptospiroosi pisiku. Leptospiroosi levitavad närilised uriiniga, olemata ise seejuures haiged. Lemmikloom võib saada leptospiroosi tekitaja oma organismi pinnaselt, veekogudest või kokkupuutel väikeste närilistega. Samuti võib loom nakatuda ohtlikku nakkushaigusesse teise haige koeraga kokkupuutel. Leptospiroosi vastu saab lemmikut vaktsineerida, aga see ei anna sajaprotsendilist garantiid haiguse vältimiseks. Enamasti põevad vaktsineeritud loomad leptospiroosi siiski kergemini.

Putukahammustused, kirbud ja puugid

Suvel elavnevad ka kõikvõimalikud putukad ja parasiidid, näiteks kirbud ja puugid. Mõelge sellele, et näiteks puukborrelioosi vastu saab lemmikut vaktsineerida ning pidage meeles käia läbi loomakliinikust, et kaitsta looma täpilahuse, tablettide või kaelarihmaga kirpude ja puukide vastu. Samuti on võimalik lemmikloomale soetada peletava toimega parasiidi tõrjevahend sääskede ja kärbeste vastu.

Rästikuhammustus

Üks levinumaid ohte suvel on maohammustus. Kui näiteks nastik ja vaskuss pole loomale kahjulikud, siis rästikuhammustus on mürgine ja sellega peab viivitamatult loomakliinikusse pöörduma.

Selle kohta, kuidas anda lemmikule rästikuhammustuse korral esmaabi, saab lugeda siit.

Nahahaigused, allergiad

Ka lemmikloomadel võib esineda allergiaid, mitte ainult toidu, vaid ka taimede, õietolmu ja tolmulestade vastu. Loomakliinikus on võimalik lemmiklooma vereproovist kindlaks määrata, mille suhtes lemmik tundlik on, ja sageli on võimalik vältida edaspidist kokkupuudet selle allergeeniga. Leevendust allergia korral aitavad leida spetsiaalsed tooted, nt šampoonid, toidulisandid ja ka allergiaravimid. Kui kahtlustad lemmikloomal allergiat, siis on kindlasti soovituslik allergia põhjustaja kindlaks määrata.

Ujumise ja veega seotud ohud

Nii nagu inimestele, tuleks ka koerale paadimatkale või purjeretkele minnes selga panna päästevest. Suurem osa koeri võib küll osata ujuda (või vähemalt nii arvatakse), ent päästevest aitab koera, hoides teda vee peal ning aeglustades keha jahtumist, juhul kui loom peaks pikemat aega vees viibima.

Kui satute olema mere ääres, siis jälgige, et koer ei jooks merevett ega sööks vetikaid – mõlemad võivad tekitada mürgistuse.

Samuti võib koer leida huvitava puuroika, mida talle meeldiks viskamise ja püüdmise mängus kasutada. Sellega kaasneb aga oht, et puidust eralduvad pinnud kahjustavad suuõõnt.

Meelespea

Kui ükskõik milline õnnetus siiski juhtub, võtke alati ühendust loomaarstiga. Arst oskab teie lemmikule kõige paremini ja professionaalsemalt abi pakkuda ning edasiste sammude osas nõustada.

Loe veel: Enamlevinud vead kutsika kasvatamisel