Koera on hammustanud rästik: kuidas anda esmaabi?

Rästik Foto: AIVAR AOT/Scanpix

Suvisel ajal armastab eestlane ikka puhata. Kogu perega linnast maale seiklema minnes võiks olla valmistunud muuhulgas ka selleks, et kusagil raiesmikul või metsa serval päikese käes peesitama jäänud madu teie koera hammustab. Kui nastik ei ole loomale ohtlik, siis rästik on mürgine.

Maod mõistagi ise aktiivselt võimalust salvamiseks ei otsi, aga põnevust nad koeras tekitavad ning tahtmatult-teadmatult võibki madu end salvamisega kaitsta.

Seetõttu esimene asi, mida teha – jälgida hoolega, kas madusid on näha. Kui koer saab hammustada, siis võimalusel tuvastada, kas tegemist oli rästikuga. Sageli on hammustus pea ja kaela piirkonnas aga ka jäsemetel.

Millised on tunnused?

Kui tegemist pole mürgimaoga, siis on hammustuse koht väike. Kuna rästiku hammustus on mürgine, siis hammustuskoht võib olla koheselt turses ja katsudes valus. Näha on üks, kaks või mitu väikest torkehaava, võib esineda verejooks, verevalum, kiiresti tekkiv ja väga valus turse. Nahk omandab lillakaspunase varjundi ja muutub tundetuks.

Rästiku mürgi toimel võivad tekkida muutused mitmete elundite talitlustes, näiteks närvisüsteemis, kopsudes. Võib kujuneda neerukahjustus. Verevalumid ning kahjustatud kudedest vabanevad ained mõjutavad vere hüübimist ja tekitavad hemolüüsi.

Kui lemmik on mürgile allergiline, siis võib tekkida koheselt anafülaktiline šokk (samuti nagu tundlikel loomadel mesilase nõelamisel). Raskemad nähud võivad ilmneda alles mitme tunni pärast, näiteks väsimus, nõrkus, loidus, lihaste värinad, iiveldus, oksendamine, vererõhu langus ja šokk ning hingamisraskused. Kõige ohtlikum on mürgihamba torge veresoonde ja seega ka mürgi sattumine vereringesse.

Kuidas tegutseda?

Tegutse viivitamatult! Esmaabi põhimõtted on samad, mis inimeste puhul. Kui koera hammustas rästik ja vähegi on võimalik, püüa looma paigal hoida – liigne liikumine, silitamine, patsutamine aitab mürgil kiiremini vere kaudu kehas laiali minna. Kui olete linnast kaugel, konsulteerige veterinaariga telefonitsi ning esimesel võimalusel tooge lemmik loomakliinikusse.

Mida ei tohi teha?

Ärge püüdke hammustushaavast  mürki välja imeda ega lõigata, samuti mitte paigaldada žgutti. Ärge pange jääd või muud hammustuskohale.

Kuidas veterinaar saab aidata?

Loomakliinikus saab looma aidata professionaalselt, kuna vaja võib olla vedelikteraapiat, et vältida madalat vererõhku. Vajadusel antakse hapnikku. Antibiootikume ja valuvaigisteid annab loomaarst vastavalt vajadusele.

Mürgistus alati ei teki ja selle tekkimine sõltub aastaajast, mürgi hulgast hammustamise hetkel ja piirkonnast, kuhu hammustati. Samuti sellest, kui palju ohver pärast hammustust liigub. Muidugi ka lemmiklooma suurusest – väiksem loom saab oma kehakaalu kohta suurema annuse mürki ja on suurem oht tõsiseks mürgituse tekkeks.

Mürgi kogus ei ole seotud mao suurusega. Mõned nähud, nagu neerukahjustus võivad ilmneda alles 24-72 tunni pärast. Sellisel juhul peab loom saama intensiivravi ja viivima loomakliinikus jälgimisel mitu päeva. Verehüübimatuse või hemolüüsi tekkimisel võib vaja minna vereülekannet.

Kõiki maohammustuse ohvreid tuleb jälgida vähemalt 24 tundi, isegi kui puuduvad haigusnähud. Kui need on olemas, pikendatakse vaatlust 48-72 tunnini, kuna kahjustused ei pruugi kohe ilmneda. Turse ja valu võib kesta kaks nädalat ja kauemgi.

Loe veel: Loomaarst õpetab, kuidas elustada lemmiklooma