/nginx/o/2017/04/19/6565011t1h0596.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/06/20/6800481t1h82bd.jpg)
Arheoloogiliste väljakaevamiste käigus leitud DNA põhjal on teadlased kindlaks teinud, et kodukassid pärinevad Lähis-Idast ja Egiptusest. Kuid DNA analüüsid on paljastanud ka selle, millist mustrit oma kasukal muistsed hiirekuningad kandsid.
Teadlased selgitasid välja, milline oli muistsete kasside kasuka muster
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kassid kodustati esimeste farmerite poolt umbes 10 000 aastat tagasi. Egiptuse kaubapunkti kaudu levisid kassid ajapikku edasi Euroopasse, Aasiasse ja Aafrikasse, kirjutab Science Daily.
Tänapäeval on teada metskassi (Felis silvestris) viis alamliiki. Kuna kõik arheoloogide poolt leitud skeletid on täpselt sarnased ja ei ole otseselt eristatavad tänapäevase kodukassi omast, pole kerge kindlaks teha, millised alamliikidest olid kodustatud juba kauges minevikus.
Paleogeneetik Claudio Ottoni ja tema kolleegid Belgia Leuveni ülikoolist ja Belgia kuninglikust loodusteaduste instituudist uurisid vastuse teadasaamiseks muistsete kasside säilmete geneetilist koodi.
Uurimiseks vajalik DNA saadi loomade luudest, hammastest, nahalt ja karvadelt. Kokku koguti geneetilisi andmeid rohkem kui kahesajalt säilmelt, mis leiti Lähis-Idas paikadest, kus teostati arheoloogilisi kaevetöid. Uurimistöös kasutatavate säilmete vanus hõlmas vahemiku sajast kuni üheksa tuhande aastani.
DNA analüüsid paljastasid, et kõik kodukassid põlvnevad Aafika metskassist (Felis silvestris lybica). See on Põhja-Aafrikast ja Lähis-Idast leitud metskassi alamliik.
Küllap meelitasid kasse inimeste juurde esimesed põllumajanduslikud asustused ja seda näriliste tõttu. Farmeritele kassid meeldisid, sest hävitasid vilja peale hambaid ihuvaid närilisi. Aja jooksul kassid ja inimesed lähenesid teineteisele ja sõbraliku loomuga loomad kodustati. Liikudes ühest paigast teise, võtsid farmerid kodustatud kassid kaasa.
Kasse rakendati näriliste hävitajatena ka Egiptuse kaubalaevadel, mille tee viis Euroopasse, Aafrikasse ja Edela-Aasiasse ja nii sai alguse kasside teekond eri maailmajagudesse.
«Seni pole päris selge, kas Egiptuses kodustatud kassid põlvnevad Lähis-Idast toodud kassidest või leidiski kasside eraldi kodustamisprotsess aset Egiptuses,» sõnas Claudio Ottoni. Selle peavad välja selgitama edaspidised teadusuuringud.
Kuid DNA analüüside põhjal said teadlased kindla pildi, milline oli muistsete miisude kasukamuster. Nimelt olid Vana-Egiptuses levinud eelkõige triibulised kassid. Seda kinnitavad ka Egiptuse seinamaalingud, kus oli kujutatud valdavalt triibulisi hiirekütte. Laiguline muster sai kassidel tavalisemaks keskajal, mitte varem.