![Artikli foto](http://f9.pmo.ee/M8PjUtdXAxXqLSCjLefnkvC9BQ8=/1442x0/filters:focal(0x534:3824x2577):format(webp)/nginx/o/2017/05/24/6703025t1h946a.jpg)
Haid ujuvad oma saba elegantselt ühelt küljelt teisele võngutades. Vaalad ujuvad samamoodi? Vale puha.
Haid ujuvad oma saba elegantselt ühelt küljelt teisele võngutades. Vaalad ujuvad samamoodi? Vale puha.
Vaalad ujuvad hoopis saba üles ja alla liigutades. Põhjuseks on nende imetajatest maismaaloomadest eelkäijad, kellest vaalad 50 miljonit aastat tagasi evolutsiooni käigus arenesid, kirjutab LiveScience.
«Kui neljajalgsed imetajad jooksevad, siis nende selgroog paindub üles-alla,» ütles USAs New Jerseys asuva Rowani ülikooli paleontoloogia ja geoloogia professor Kenneth Lacovara. «Vaalad on selle anatoomia säilitanud ja see võimaldab neil vee all galopeerida, kui nii väljenduda.»
Vaalade sugulusliin ulatub loomani, kellele paleontoloogid on andnud nime Pakicetus attocki. Selle 50 miljonit aastat tagasi elanud hundisuuruse imetaja jalgadel olid ujulestad ja toitus ta kaladest.
Evolutsiooni käigus muutusid vaala eelkäijad rohkem vaalale sarnanevaks. Näiteks 35 miljonit aastat elanud Basilosaurus elas vees ja oli umbes 18 meetrit pikk. Tal olid väikesed esijäsemed, mis olid jäänukid eelkäijate esijäsemetest. Ehkki ajapikku kadusid needki, säilitasid vaalad sama ehitusega lihaskonna, mis oli olnud nende esivanematel.