Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Vähist priid: loomariigi õnneseened, keda kasvajad ei ohusta

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: CHAIDEER MAHYUDDIN/AFP/Scanpix

Nii nagu inimestel, võib ka paljude loomade organismis elu jooksul areneda halvaloomuline kasvaja. Siiski on mõned üksikud õnnelikud loomaliigid, keda vähk ohustab minimaalselt või üldse mitte.

On teooria, mis väidab, et mida rohkem rakke on organismis ja mida kauem organism elab,  seda suurem on tõenäosus kasvajate tekkeks, vahendab BBC.

Selle teooria loogiline järeldus on, et pikematel inimestel on suurem tõenäosus elu jooksul vähk saada. Kuid sama käib ka loomade kohta - kui kõrvutada suuri ja väikeseid koeri, siis suuremate koerte organismis võib suurema tõenäosusega vähk arenema hakata.

Kuid loomariigist võib tuua mõningaid näiteid, mis kinnitavad, et nii lihtne kõik siiski ei ole. Teada on, et organismis tekib vähk, kui ellu jäänud ebanormaalsed rakud moodustavad kogumiku.

Elevantidel on triljoneid rakke rohkem kui inimesel ja nad elavad ka võrdlemisi kaua, ometi on vähki haigestumine nende puhul haruldane - kõigest viis protsenti elevantidest sureb vähki.

Seda nähtust kutsutakse Peto paradoksiks Oxfordi ülikooli teadlase Richard Peto järgi, kes täheldas, et vähi esinemine ei ole keha suurusega seotud ja ei sõltu ka keha rakkude hulgast.

Teadlased tegid kindlaks, et elevantidel on vähiga võitlevat superssorvalku p53 kodeerivaid geenikoopiaid oluliselt rohkem kui inimesel. Inimesel on üks, elevandil aga 20.

Grööni vaalad on veelgi õnnelikumad. Teooria järgi peaks neil olema suur vähirisk, sest nad on suured ja elavad kaua. Pirakas mereimetaja võib elada isegi 200-aastaseks, aga vaalade organismile on looduse poolt antud võime DNA kahjustusi vältida.

Esimesele teooriale vastukäivaks näiteks on ka hiired. Need loomad on küll väikesed, aga see-eest esineb neil vähkkasvajaid üsna tihti.

Aga on loomi, keda vähk ei ohusta absoluutselt. Näiteks paljastuhnurid, kes elavad 30 aastat, miks on väga pikk iga nii väikeste loomade kohta. Neil on looduse poolt kaasa antud kaitse kasvajate eest - nimelt produtseerib nende organism spetsiaalset molekuli, miks takistab kasvajate arengut. See on aine nimega hüaluroon, mis paikneb rakkudevahelises ruumis ja isegi kui tuleb ette rakkude muundumist, takistab see aine muteerunud rakkude jagunemist.

Seda ainet on ka inimese organismis, aga see toimib teistmoodi.

Loe veel: Need loomad ei saa vähki ja suudavad elada ilma hapnikuta

Tagasi üles