Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Pesitsevad linnud vajavad rahu

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Pesitsusperiood on lindude elus kõige tundlikum aeg ning sel ajal tuleks arvestada linnuliikide inimpelglikkusega.

Paljud linnuliigid juba pesitsevad, kuid jätkub ka uute rändurite saabumine. Juba märtsi alguses pesitsemist alustanud ronga ja kodukaku pojad on suured ning peagi pesast lahkumas. Kõige hiljem alustavad Eesti alal pesitsemist praegu alles rändelt saabuvad pääsukesed ja põõsalinnud.

«Pesitsusperiood on lindude eluringis kõige olulisem ja õrnem aeg. Selle edukast läbimisest sõltub paljuski nende püsimajäämine. Meil kõigil on võimalik sellele kaasa aidata kui arvestame erinevate liikide inimpelglikkust,» rõhutas Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Kui näiteks linavästrik, hall-kärbsenäpp või valge-toonekurg teevad pesa inimese naabrusesse ega lase ennast pesitsusperioodil meie igapäevastest toimetustest segada, siis paljud teised liigid on eriti pesitsusajal peitunud kaugele metsapõue või laidudele ning on häiritud isegi mitmesaja meetri kaugusele jäävast inimese tegutsemisest.

Sellised inimpelglikud linnud on näiteks must-toonekurg, kotkad ja paljud veelinnud. Seetõttu peame arvestama linnuliikide nõudlust elupaigatingimuste suhtes. 

Kotkaste, kakkude ja teiste kaitsealuste lindude pesitsusterritooriumide kaitseks piiritletud püsielupaikades kehtivad põhjendatud käitumisreeglid. Ohustatud ja haruldaste liikide kaitseks on kehtestatud ka liikumispiiranguga alad, mille piire saab näha loodusvaatluste andmebaasi veebikaardil.

Loodusharidusliku, harrastusteaduse ja loodusfotograafia tegevused ei pea olema seotud vaid haruldaste ning inimpelglike liikidega, praegusel perioodil tuleks pilgud suunata harilike, kõikjal levinud lindude poole. Nii säilib oluline ja emotsionaalne kontakt loodusega ning samas ei häirita meie loodusharuldusi.

«Väga põnev on vaadelda ka oma õuel või pargis toimuvat tavaliste lindude elu. Inimpelglike liikide pesitsusperioodile on mõistlik kaasa elada pesakaamerate vahendusel. Näiteks saavad loodusehuvilised linde häirimata jälgida nende pesaelu kodukaku või must-toonekure pesakaamerate abil,» soovitas Talvi.

Tagasi üles