/nginx/o/2017/04/19/6565011t1h0596.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2017/04/25/6590457t1h24e0.jpg)
Olgu põhjuseks evolutsiooni vingerpussid või inimtegevus, maailma eri paigus asub saari, kus loomad on valitsemise täielikult üle võtnud. Portaal Livescience toob välja üheksa saart, mis on loomadest elanike poolest maailmakuulsad.
Üheksa ainulaadset saart maailmas, mida valitsevad ainult loomad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jäneste saar
Jaapanis asuvat Okunoshima saart kasutati Teise maailmasõja ajal aktiivselt sõjaliseks tegevuseks. Nimelt testiti saarel keemiarelvi. Praeguseks on saarest saanud aga suure hulga jäneste kodu.
See, kuidas jänesed sattusid Hiroshima prefektuuris asuvat saart asustama, on jäänud tänini mõistatuseks. On teada, et jäneseid küll kasutati keemiarelvade testimisel, aga peale sõja lõppu need loomad tõenäoliselt eutaneeriti.
Teadlaste hinnangul põlvneb praegune jäneste populatsioon lemmikloomadest, kelle koolilapsed või turistid saarele lahti on lasknud.
Looduslikke vaenlasi saarel elaval umbes 700 jänesel ei ole, mistõttu on neil elu nagu lillepidu. Üks mure siiski on – saare veevarud on saastunud ning seetõttu sõltuvad loomad turistide toodavast toidu- ja joogipoolisest.
/nginx/o/2017/04/25/6590361t1hfb91.jpg)
Ahvide saar
Libeeria ranniku lähedal paikneb saarestik, kuhu inimesed tõid 1970ndatel elama ahvikoloonia. Saarele toodud šimpanseid hakati kasutama meditsiinilises uurimistegevuses. Kui saartel tegutsenud labor 2005. aastal suleti, siis 66 alles jäänud šimpansit lasti vabaks ning saar sai tuntuks Ahvide saarena.
Tänavu märtsikuus lõpetas Ameerika Ühendriikide uurimiskeskus loomade hooldamiseks mõeldud toetuse maksmise, mispeale loodi GoFundMe leheküljele konto, et koguda loomade toitmiseks raha.
:format(webp)/nginx/o/2017/04/25/6590475t1hdeee.jpg)
Sigade rand
Sigade rand asub imeilusate randade poolest tuntud Bahama saartel. Sead on valinud koduks asustamata rannaliiva riba, kus neid elab umbes 20. Kärssninad veedavad päevi ujudes ja turistide paatide ümber tiirutades, lootes saada maitsvaid toidupalakesi.
Kuidas sead endale selle kodupaiga said, on teadmata. Nad võivad olla kunagi laevaõnnetuses ellu jäänud sigade järeltulijad, kuid nende esivanemad võivad olla ka meremeeste toodud, et kasutada loomi elava toidutagavarana. Tänapäeval on Sigade saarest saanud populaarne turismimagnet.
/nginx/o/2017/04/25/6590461t1h81c0.jpg)
Rottide saar
Alaska lähistel Aleuutide saarestikus asuv Rottide saar sai nime arvatavasti meremeestelt. Rotid sattusid saarele juba 18. sajandi lõpus, mil jaapanlaste laev madalikule sõitis. Tegemist oli laeval elanud rottidega, kes saarel endale uue kodu sisse seadsid.
Saare üle võtnud rotid hakkasid kohalikule loodusele kahjulikku mõju avaldama. Nad pistsid nahka saarel elanud lindude munad ning mõjutasid sellega negatiivselt saare linnupopulatsiooni.
Rottide terrorile saabus lõpp 2008. aastal, mil USA kalandus- ja loodusteenistus ühendas jõud mitme looduskaitseorganisatsiooniga, et saar rotimürgiga üle külvata. 2010. aastaks oli saar rotivaba ning ka lindude populatsioon on hakanud vaikselt taastuma.
Kasside saar
2014. aastal teatati, et Ühendriikides Buffalo osariigis Niagara jõel asuva väikese saare on asustanud kodutud kassid. Loomad, kes olid väljaheidetega saare pinnase ära reostanud, püüti veel samal aastal kinni. Kassipojad anti kodudesse ning täiskasvanud kassid lasti peale steriliseerimis- ja kastreerimisprotseduure uuesti saarele lahti.
Haigete ahvide saar
Paljusid Kariibi mere saari asustavad ahvid. Aga Cayo Santiago saar Puerto Ricos on teistest erinev. Inimesed tegid sellest troopilisest paradiisist 1930ndatel ahvide uurimiskeskuse.
Reesusmakaagid osutusid teadlastele kasulikuks näiteks geneetika, arengu ja käitumise uurimisel, kuid neil on siiski ka varjatud pool. Nimelt kannavad loomad teatud tüüpi herpesviirust, mis neile endile on võrdlemisi ohutu, aga võib inimestel põhjustada ajuturset ning sellest tulenevalt surma või tõsist invaliidistumist.
Seega peavad inimesed tähelepanelikult jälgima, et makaakide uriin nende nahale ei satuks.
Jõulusaare punased krabid
India ookeanis asuval Jõulusaarel elab ka inimesi, aga saare kõige tuntumad asukad on siiski krabid. Krabisid elab saarel miljoneid ning neid on raske mitte märgata. Iga aasta oktoobri- ja novembrikuus hülgavad jõulusaare punased krabid oma elupaiga saare siseosas ja tulevad rannikule, et paljuneda ja munetud munad merre saata.
Draakonite saar
Indoneesias asuv Komodo rahvuspark on kuulus sealsete püsiasukate – Komodo varaanide – poolest. Nende loomade kuulsus pole kõige parem, sest nad võivad inimesi rünnata ja ka tappa, aga siiski on saare mõni tuhat elanikku nõus nendega eluaset jagama.
Ohu vältimiseks on saare elanikel oma meetodid. Näiteks peletatakse rünnata ähvardavat looma eemale karjudes või loobitakse kividega. Siiski võib saarel näha küllaldaselt varaane majade varjus tukkumas või rannal jalutamas.
/nginx/o/2017/04/25/6590485t1h0255.jpg)
Madude saar
Inimesi üldiselt Ilha da Queimada Grande saarele ei lasta – ja seda põhjusega: saarel on ohtralt ülimürgiseid madusid. Madude saareks nimetatud paigas elab üle 4000 mürgise kuld-odapea. Maod on haruldased ning elavad just sellel Brasiilia rannikust kõigest 33 kilomeetri kaugusel asuval saarel. Maod suudavad ronida mööda puid, et jõuda peamise saagini, milleks on kohalikud linnud.