Üllatavad helid: viis kasside levinud ja vähemlevinud häälitsust

Foto: pixabay.com

Kui kassid suhelda tahavad, on neil valida mitmekesiste häälitsuste vahel. Paljud teavad, et kassid näuvad ja nurruvad, aga nad oskavad teha ka linnu siristamisele sarnanevat heli. 

Kasse tähelepanelikult kuulates, võib tähele panna, et igal häälitsusel on erinev tähendus, kirjutab Wideopencats.com. 

Näugumine on kõige tavalisem viis, kuidas kass püüab oma soovidest märku anda. See oskus on juba vastsündinud kassipoegadel, kes emale tühjast kõhust niimoodi teada annavad. Täiskasvanud kasside näugumine on suunatud inimesele ja tavaliselt tähendab see, et kass soovib, et midagi tehtaks. Näiteks tahab ta tähelepanu, küsib süüa või annab nõudlikult teada, et keegi võiks talle ukse avada. 

Pahisemine on suunatud teistele kassidele, koertele, inimestele ja kõigele, milles kass tajub ohtu. Pahisev häälitsus annab märku, et kass on kartlik või hirmul. Kui pahin on suunatud peremehele, siis on kassi meelest midagi valesti ja targem ta mõneks ajaks rahule jätta. 

Nurrumine tähendab üldjuhul, et kass on rahulolev ja õnnelik, kuid kass võib nurruda ka siis, kui tal on valu. Madalahäälne nurr on selgelt rahuolu väljendus. Teadlased on kindlaks teinud, et kassi nurrumise sagedus on vahemikus 25–150 hertsi ning sellel usutakse olevat inimestele tervistav toime. 

Siristamine on kõrgetooniline heli, mis meenutab veidi lindudele sarnast häälitsust. See häälitsus tähendab, et kass soovib midagi. Emakassid kasutavad seda kõrget heli poegadega suheldes. Samas võib siristamine olla ka märgiks, et kass on ärevil ja soovib millelegi peremehe tähelepanu pöörata. 

Lobisemine on kassidele omane siis, kui nad aknast välja vaatavad ja midagi põnevat silmavad, näiteks linde. Esmapilgul võib jääda mulje, et kass on frustreeritud, sest saak jääbki talle kättesaamatuks, aga teadlaste hinnangul tuleneb see hääl pigem erutusest ja jahikirest. See, et sageli toimub jaht toas ja saakloomast eraldab aknaklaas, ei tekita kassis solvumist ega pahameelt, nagu pealtnäha arvata võiks. 

Kräunumisega kõnetab kass liigikaaslasi, kuid see võib olla suunatud ka inimestele. Kass võib kräunuda, kui ta on vigastatud või tal on igav, aga näiteks ka siis, kui ta märkab, et naabermajja on elama asunud tema jaoks mitte just kõige sümpaatsem liigikaaslane. Emased kassid kräunuvad, et oma paaritusvalmidusest märku anda. Samas tasub tähelepanelik olla – kräunumine võib tähendada ka käsku eemale hoida.  

Loe kasside kohta veel: Miks armastavad kassid kõrgemaid kohti?