R, 30.09.2022
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Mati Kaal soovitab Euroopa loomaaedu, kuhu kindlasti võiks minna

Mati Kaal soovitab Euroopa loomaaedu, kuhu kindlasti võiks minna
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Euroopa ägedaimad loomaaiad
Loomaaedade nägemiseks kliki alumistel piltidel.
Kliki noolele, et näha loomi, keda Zürichi loomaaias vaadata saab.
Teiste loomaaedadega tutvumiseks kliki alumistel piltidel.
Zürichi loomaaed avas eelmisel aastal elevandimaja, mis maksis ligi 40 miljonit Šveitsi franki. Nüüd on külastajatel võimalik jälgida neid suuri loomi veelgi lähemalt.
Natuke pahur Zürichi loomaaia amuuri tiigripoeg
Värviline Madagaskari geko Zürichi loomaaias
Zürichi loomaaia kaamel
Külastajate lemmik - pahur kass Zürichi loomaaias
Kliki noolele, et näha loomi, keda Schönbrunni loomaaias vaadata saab.
Teiste loomaaedadega tutvumiseks kliki alumistel piltidel.
Schönbrunni loomaaed Austrias on maailma vanim loomaaed ja tähistab varsti oma 264ndat sünnipäeva. Samuti on see üks vähestest loomaaedadest Euroopas, kus saab näha hiidpandasid.
Pandad Schönbrunni loomaaias
Schönbrunni loomaaia väike gepard
Surikaadipere
Uudsihimulikud leemurid ehk poolahvid
Kliki noolele, et näha loomi, keda Leipzigi loomaaias vaadata saab.
Teiste loomaaedadega tutvumiseks kliki alumistel piltidel.
Leipzigi loomaaeda peetakse üheks modernsemaks Euroopas. Lisaks on seal ka kõige suurem laiskloomade kogukond ning võimalus kogeda vihmametsa elamust keset linna.
Lepizigi loomaaias elav jaguarundi
Rõõmsameelne gorilla Lepizigi loomaaias
Lepizigi loomaaia Amuuri tiiger
Tapiir Lepizigi loomaaias
Kliki noolele, et näha loomi, keda Berliini loomaaias vaadata saab.
Teiste loomaaedadega tutvumiseks kliki alumistel piltidel.
Berliini loomaaed on üks liigirikkamaid loomaaedu maailmas. Külastajatele pakutakse võimalust vaadata merilõvide treenimist ja ohustatud orangutangide söötmist.
Kroonkurg Berliini loomaaias
Berliini loomaaia elanik dromedar ehk ühe küüruga kaamel.
Berliini loomaaias elav väike paavian
Berliini loomaaia pisike leopard
Sebrad Berliini loomaaias
Beebi orangutan Berliini loomaaias

Tallinna Loomaaia direktor Mati Kaal soovitab võimaluse korral külastada Eestist lõuna ja edala pool olevaid klassikalisi loomaaedu, mis pakuvad elamusi Skandinaavia omadest palju paremate ekspositsioonidega.

Kui Euroopas ringi reisida, siis tasub planeerida loomaiakülastusi nii Hollandis, Saksamaal, Prantsusmaal, Austrias, Šveitsis kui ka Suurbritannias.

Üks suurimatest pärlitest, mida Euroopas ekstra vaatama minna, on Kaalu sõnul Hollandis Arnhemis Burgers zoo. Kaal kiidab, et «Arnhemist 20-30 kilomeetri raadiuses on veel mitmeid loomaaedu, mis on paremad kui kõik Skandinaavia loomaaiad kokku».

Viinis asuv maailma kõige vanem Schönbrunni loomaaed, mis tähistab varsti 264ndat sünnipäeva, on samuti mitme pingerea tipus.

Saksamaa on «loomaaianduse» klassika, kus on lausa paarkümmend suurepärast loomaaeda: näiteks Leipzigis, Münsteris, Dortmundis ja koguni kaks loomaaeda Berliinis.

Tšehhidel on väga häid loomaaedu, neist Praha loomaaed on igal juhul üks tippudest, rääkis Kaal.

«Põhjamaade loomaaedade seis ei ole aga suurem asi, sest need on pigem lõbustusparkide ripatsid. Taanis on olukord parem ning ka Eesti on loomaaedade klassikalise serva hoidja,» selgitab Kaal.

Kaal loetleb Eestile lähimate suuremate loomaaedade erisusi võrreldes Euroopa pärlitega: «Riias on enam-vähem seis sama, mis meil. Kaunase loomaaed, mis oli „nõuka ajal“ meist võib-olla paremgi, on rahadega suhteliselt õnnetus seisus. Soomes Helsingis on Korkeasaari loomaaed saare peal ja nende direktor lausa kadestab Tallinna loomaaia territooriumi.  Ranua visati poolteist aastat tagasi Euroopa loomaaedade organisatsioonist välja ning ka Ähtäri ei ole päris loomaaia moodi.»

Peterburis asuv väga suur ja tuntud Leningradi loomaaed on säilitanud oma nime ning tähistab just järgmisel nädalal 150ndat juubelit. «Kahjuks on seal vastuolud arendajatega ja seetõttu on ekspositsiooni osa oluliselt maha käinud,» märkis Kaal nukralt.

Vaatamata mõningatele puudustele on loomulikult ka Põhja-Euroopa loomaaiad suurepärased kohad, kus nii lapsed kui ka täiskasvanud saavad tutvuda sadade põnevate elusolenditega. Näiteks ainuüksi Tallinna loomaaias on 545 liiki, sealhulgas 98 liiki imetajaid ja 120 liiki linde.

Kaalu sõnul sõltub loomaaedade edukus lisaks entusiasmile väga palju investeeringute võimalustest ja riigi elanike ehk põhikülastajate arvust.

Taanlased näiteks ehitasid Kopenhaageni loomaaeda polaariumi, mis maksis 22 miljonit eurot. Šveitslased aga said eelmisel aastal Zürichi loomaaias valmis elevandimaja, mis maksis ca 40 miljonit šveitsi franki.

Hollandis Arnhemis Burgers zoo pole investeeringute pealt kokku hoitud, kuigi on eraloomaaed. «Selle omanikud on entusiastid, kes on raha teeninud muu äriga ja nüüd investeerivad selle loomaaeda,» tunnustas Kaal hollandlasi. «Hollandis on seejuures ilm pea sama hull kui meie oma, kuid see ei sega. Katuse all on näiteks kolm erinevat vihmametsa ja Arizonase kõrb.»

Ida-Saksamaa poole peal on märkimisväärne Leipzigi loomaaed, mis on võtnud pangalaenu ja teinud viimase kümne aasta jooksul häid ehitusi. Tänu sellele on neil praegu ka palju külastajaid.

Tallinna loomaaed teeb aga praegu jõupingutusi, et leida piisavalt investeeringuid jääkarude ekspositsiooni väljaehitamiseks. Hinnanguliselt läheb jääkarudele liigikohaste tingimuste loomine maksma kolme miljoni euro ringis.

Kui väga kaugele ei taha minna, siis vaata kaardilt, kus asuvad Eestile lähimad loomaaiad.

Ägedaimad loomad Euroopa loomaaedades ja kus neid näha (kliki noolel)
Panda Austrias
Pildil on 2013.aastal Austrias Schönbrunni loomaaias sündinud pandapoiss Fu Bao, kelle nimi tähendab tõlkes hoopis õnnelikku leopardi. Praegu elab väljaspool Hiinat loomaaedades 49 hiidpandat. Euroopas võib neid kohata vaid viies riigis - Austria, Belgia, Prantsusmaa, Hispaania ja Šotimaa loomaaedades.
Kaelkirjak Riias
Kaelkirjakud on Euroopa loomaaedades suhteliselt tavalised. Viimastel aastatel on palju tähelepanu saanud just Norra ja Taani loomaaiad. Kopenhaagenis pandi eelmisel aastal magama täiesti terve kaelkirjak Marius, kes söödeti hiljem loomaaia kiskjatele. Sel kevadel sattus aga üks Norra kaelkirjak antiloobi ohvriks, kui jäi peadpidi aia vahele kinni.
Kalong Austrias
Kalongide puhul on tegemist suurte nahkhiirtega. Nende kerepikkus võib ulatuda kuni neljakümne sentimeetrini ning tiibade siruulatus 1,7 meetrini. Kõlab päris hirmuäratavalt. Inimestel ei tasu aga neid pirakaid käsitiivalisi karta. Kalongid toituvad peamiselt puuviljadest ning Kagu-Aasias tarvitavad inimesed kalongi liha toiduks. Peamiselt võib neid leida Lääne-Euroopa loomaaedadest.
Opossum Taanis
Opossumlased on läänepoolkera suurim kukkurloomade sugukond, millesse kuulub vähemalt 103 liiki 19 perekonnas. Kõige kuulsam opossum oli Leipzigi loomaaia kõõrdsilmne staar Heidi (pildil), kes kogus Facebookis endale ligi 300 000 jälgijat. Opossumid on kindlasti võitnud tänu Jääaja multikatele ka kõigi animafilmide fännide südamed. Praegu saab neid näha Tšehhi ja Taani loomaaedades.
Vombat Saksamaal
Vombatid elavad peamiselt Austraalias. Nende eripäraks on väga aeglane ainevahetus, mille tõttu seedivad nad toitu kuni neliteist päeva. Samuti on vombatil tugev kõhrest moodustunud tagaosa, mis on tema põhiliseks kaitseks. Üks looduseuurija on öelnud, et kiskjal, kes ründab vombatit tagantpoolt, on sama tunne, nagu hammustaks ta wc-harja otsa. Euroopas on vombateid vaid kolme riigi loomaaedades - Saksamaal, Ungaris ja Belgias.
Koaala Ungaris
Koaala on Austraalia üks tuntumaid loomi. Tema nimi tähendab Austraalia põliselanike keeles "ei joo" ning seda põhjusega. Nimelt saavad koaalad kogu eluks vajaliku vedeliku eukalüptilehtedest. Kiskjad tema liha ei söö ja seetõttu on tema ainsaks vaenlaseks inimene. Euroopas saab neid pehmekarvalisi loomi näha vaid kaheksas riigis. Kõige lähemal on neist Viini ja Budapesti loomaaiad.
Pingviin Leedus
Pingviinid on armsad tegelased, keda jälgida. Kuna maismaal liikumine ei ole nende tugevaim külg, on nad valmis koperdamise korral end kõhuli viskama ja edasi liuglema. Kuigi Eestis saab näha mitmeid teisi lennuvõimetuid linde, siis pingviinide nägemiseks peab sõitma Rootsi või Leetu.
Gorilla Venemaal
Gorillad on kõige suuremad ahvid, kes võivad kasvada kuni 1,8 meetri pikkuseks. Shabani (pildil) on ühe Jaapani loomaaia staarloom. Eriti vaimustunud on temast loomaaia naiskülastajad, kes imetlevad ahvi head välimust ja lihaseid. Nende sõnul sarnaneb Shabani koguni mõnele meesmodellile. Nii mõnigi on täheldanud, et gorilla poseerib, kui temast pilti tehakse. Selleks, et mõnda gorillat näha, ei pea aga Jaapanisse sõitma, piisab Poolast või Venemaast.
Sipelgaõgija Rootsis
Kui näljane sipelgaõgija ringi uitab, siis pole ühelgi sipelgal ega termiidil asu. Sel puhul ei päästa sipelgaid nende maa-alused pesad ega termiite nende pesa kivikõva koorik, sest sipelgaõgijal on kaks võimast abivahendit: vägevad esijalgade küünised ja pikk kleepuv keel. Päevads suudab sipelgaõgija ära süüa koguni kuni 30 000 termiiti. Nende naljaka välimusega loomade nägemiseks peab sõitma vähemalt Rootsi.
Laiskloom Soomes
Laiskloomi tuntakse just nende laiskuse poolest. Enamuse ajast veedavad nad puu otsas rippudes. Loomaaia isendid magavad koguni kuni 20 tundi päevas. Laiskloom liigub tavaliselt ainult siis, kui tal väga vaja on ja ka siis väga aeglaselt. Kõigest sellest lähtudes ei ole laiskloomad just kõige põnevamad loomaaia asukad, keda jälgida, kuid siiski on nad väga populaarsed. Neid saab näha nii Soome, Rootsi kui Venemaa loomaaedades.
Delfiin Leedus
Delfiine on ligi nelikümmend liiki ka nende suurused varieeruvad ühest kuni üheksa meetrini. Delfiin võib vee all viibida kolm kuni neli minutit. Magades hõljub ta umbes 50 sentimeetri sügavusel ja tõuseb iga 30 sekundi järel veepinnale hingama, ise sealjuures ärkamata. Mitmetes kohtades saab näha neid rahvale esinemas. Eestile lähimad delfiinidega loomapargid asuvad Rootsis, Soomes ja Leedus.
Punane panda Soomes
Punane panda on väike, veidi suurem kui kodukass. Peamiselt toitub ta bambusest. Kuigi nime ja toitumise poolest on ta sarnane hiidpandaga, ei ole need loomad omavahel suguluses. Punane panda on kõigis riikides, kus ta elab, kaitse all, ja tema küttimine on seadusevastane. Nad kohanevad vangistuses elamisega hästi ning on tavalised loomaaiaasukad üle maailma, sealhulgas ka Soomes ja Rootsis. Loomaaedades ja parkides elab kokku üle 800 isendi.
Morsk Hollandis
Morsk on Arktika suurim loivaline. Isasloomad võivad kasvada kuni nelja meetri pikkuseks ja kaaluda kuni 1,8 tonni. Morsal on suured ülakihvad, mida ta kasutab nii toidu otsimiseks kui ka kaitseks. Nende peamiseks vaenlaseks on inimtegevus, sealhulgas nii suurpüük kui ka merereostus. Seda võimast looma saab näha vähestes Euroopa riikides, näiteks Saksamaal, Hollandis ja Hispaanias.

*Vaata, kus saab näha erinevaid loomi loomaaedade andmebaasist (inglise keeles). Selleks vali küljemenüüst looma selts ja siis liik.

Märksõnad
Tagasi üles