Nõuanded, et grilliõhtu lemmikloomaga oleks turvaline

Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Suvel kaebavad lemmikloomaomanikud sageli, et nende lemmikut on tabanud apaatsus, isutus, oksendamine ja kõhulahtisus. Tihti on need mured saanud alguse mõnusatest maiuspaladest, mida loomasõbrad oma lemmikutele pidulaualt on jaganud.

Nii nagu inimesed, kipuvad ka loomad pidude ajal üle sööma. Kas jagavad loomaomanikud lemmikule rohkem palakesi või juhtub ka, et lemmik pääseb toiduvarudele ise ligi ja õgib mida kätte saab. Ikka juhtub, et lõkke ääres paneb koer pihta hunniku grillimist ootavad vorste või sööb ära telkijate toiduvarud. Mida väiksem loom, seda väiksemast kogusest  sobimatust toidust talle piisab, et seedehäired saada.

Kui koguneb suurem hulk inimesi, võib loomaomanik külalistele sõnad peale lugeda, et koerale ei tohi laua pealt palasid jagada, aga õhtu edenedes seda soovitust enamasti muidugi ignoreeritakse. Eriti siis, kui seltskonnas on väikelapsi, kes kipuvad vägagi loomadele süüa andma.

Koertele endile meeldib samuti mängida inimestega «nõrgimat lüli» ja vaadata, kes nende niiskete tumepruunide silmade hüpnoosile kõige paremini allub. Niimoodi võib juhtuda, et nii mõnigi küpsetatud kont, teravamaitseline lihatükk, marineeritud kurk, avokaadolõik või praetud sibularõngas satub koerale hambusse ja saab tänulikult söödud. Tulemuseks on aga lemmiku halb enesetunne ja seedehäired.

Mõnele pidulisele võib õhtu edenedes tunduda hea mõte valada koerale näiteks õlut. Õlu, eriti käsitööõlu on väga humalane ja koerale mürgine. See põhjustab hingamisorganite ja vereringe ärritusseisundit, palavikku, krampe ja halvimal juhul võib olla isegi surmav.

Kui söögikraami on palju ja säilitamistingimused napid, kipub toit riknema. Hapuks läinud kartulisalatit, roiskuma hakanud kala või liha ning hallitanud saia ei tohi mitte mingil juhul lemmikloomale anda. Kassid enamasti keelduvad ise kehvaks läinud toidust, aga koerad söövad ka halvaks läinud jäägid aplalt ära ning seejärel on neil väga paha olla. Maakohtades leidub ka roiskunud veega lompe, millest loomal ei tohiks lasta juua.

Rasvased lihaservad, mille inimesed ära põlgavad ja sularasv ei peaks samuti sattuma lemmiklooma kaussi. Rasva söömine tekitab temalgi rasvumist ja suuremas koguses tarbides kõhunäärme põletikku (pankreatiiti). Pankreatiit on aga väga valulikult kulgev kriitiline haigus, mis võib vajada mitut päeva intensiivravi loomakliinikus.

Hoidke pidude ajal toiduvarudel silm peal, et lemmikloomad ei pääseks midagi näppama. Ärge jätke ripakile ravimeid ja kodukeemia pudeleid. Mõni noor koer võib arvata, et grilli süütevedeliku pudel on lahe mänguasi ning tekitab endale raske mürgistuse.

Lemmikloom on nagu väike laps, kelle eest tuleb hoolt kanda ja mitte võimaldada ohtlike olukordade teket. Õpi hindama riske ja märkama, mis võib lähiümbruses lemmikut ohustada. Ainuke võimalus on loomaomanikul hoida lemmik enda juures ja kontrolli all.

Kindlasti ärge pange lemmikut sooja ilmaga autosse kinni. Sellest on palju räägitud, aga ikka eksivad inimesed selle vastu. Autos tõuseb temperatuur kiiresti, eriti päikese käes, ja väike õhutuspilu allalastud akna vahel ei ole piisav. Lemmikloom, nagu ka laps, võib minutitega üle kuumeneda ja tekib eluohtlik seisund. Loomal on inimesest erinev termoregulatsioon ja seepärast kuumeneb tema inimesega võrreldes kiiremini üle. Samal põhjusel ei ole ka kasvuhoone sobilik koht, kuhu lemmikloom sulgeda – kui ka maakodus olles selline huvitav mõte tekkima peaks.

Neid asju ei tohi lemmikloomale anda

Lemmikule ei tohi anda alkoholi, šokolaadi, vürtsikaid kastmeid, maitsestatud liha, šašlõkki, küpsetatud grill-liha konte, tooreid konte, viinamarju, rosinaid, avokaadot, pähkleid, sibulat, küüslauku, luuviljalisi koos kividega (murelid, aprikoosid, virsikud, ploomid), punaseid sõstraid, tooreid ja rohelisi kartuleid, soola, suhkruseid maiuseid ning suhkruasendajaid.

Kui tahate lemmikloomale anda midagi maitsvat, soetage lemmikloomapoest naturaalseid maiuseid, millega sabaga sõpra premeerida. Ka võib lemmikule anda melonit ja arbuusi (ilma seemneteta), kurki, porgandit, suvikõrvitsat, keedetud kartulit, õuna, pirni ja banaani.

Keedetud riisi ja pastat ning köögiviljasuppi tohib ka pakkuda, kui need pole vürtsidega maitsestatud. Samas aga peab teadma, et kiire toiduratsiooni muutus võib põhjustada samuti seedehäireid.

Koerad ei ole rangelt taimetoitlased, nad maiustavad meelsasti ka viljadega, hankides niimoodi vitamiine. Seetõttu võib vahel näha, kuidas koerad muru või koduseid aiataimi näksivad. Õnneks saad koos koeraga tervislikult toituda, sest taimne toit, mis sulle tervistavalt mõjub, on hea vahepeala ka koerale. Siiski peab jälgima, mida lemmikoom sööb, sest paljud taimed on mürgised.

Ka koerad vajavad kiudained, et seedesüsteem korraks oleks. Süsivesikute allikad on kartul ja täisteravili (juhul, kui koera organism seda talub), kuid süsivesikuid leidub ka köögiviljades. Koerale maitsevad näiteks maguskartul, herned, kõrvits, läätsed, banaan, kaerahelbed, riis ja rohelised köögiviljad. Need on head ka sulle.

Parim esmaabi on ennetamine

Kui ettevaatusabinõudele vaatamata on siiski õnnetus juhtunud ja abi pole lähikonnast võtta, siis on hea teada põhilisi esmaabivõtteid, et oma lemmiklooma aidata. Mõistlik on soetada loomade esmaabikott ja hoida see käepärast.

Lemmikloomanikul on soovitatav salvestada mobiiltelefoni loomakliiniku hädaabinumber või oma veterinaari kontakt. Mõni olukord vajab kohest tegutsemist, sest võib kiiresti muutuda eluohtlikuks. Kuumarabandus on üks neist, samuti mürgistus, terava eseme allaneelamine või võõrkeha sattumine hingamisteedesse.

Oksendamine ja kõhulahtisus tekitavad vedelikukadu, mis on eriti ohtlik noortele ja eakatele lemmikutele. Sellises olukorras tuleks esimesel võimalusel külastada veterinaarkliinikut, sest oksendamist pärssivad ravimid ja vedelikuteraapia võivad olla hädavajalikud.

Ülekuumenenud loom on vaja viia kiiresti jahedasse, anda talle palju juua, niisutada suud ja kõhualust jaheda veega, võimalusel panna jääkott turjale või kõhu piirkonda.

Mürgituse korral loputage koera suu ja mürgiga kokkupuutunud kehaosad veega. Vahetult pärast mürgi sissesöömist tuleb esile kutsuda oksendamine. Selleks manustage loomale kolmeprotsendilist vesinikperoksiidi lahust – 0,5–1 tl kilogrammi kehakaalu kohta. Hiljem ei ole oksendama ajamisest enam abi, see teeb pigem kahju. Söetablette tuleks anda 1–2 g/kg kohta, näiteks 20 kilogrammi kaaluvale koerale peaks andma 100 söetabletti. Oluline on tuvastada, mida lemmik sisse sõi.

Kui kardad, et sinu lemmikloom on midagi sobimatut tarbinud, pea nõu loomaarstiga.

Mürgistusteabekeskuse infotelefon on 16 662

PetCity Loomakliiniku valvetelefon on 515 3112

Loe veel: Loomaarst selgitab, kuidas hoolitseda eaka koera tervise eest