Teise kassi võtmisel tasub arvestada, et loomad ei pruugi hakata omavahel läbi saama. Kui nad pealtnäha saavadki, on võimalik, et üks kassidest kannatab stressi käes, mille ilmingud võivad kõrvaltvaatajale isegi naljakad tunduda.
«Kui kassidel on kahe peale näiteks üks suletava kaanega liivakast ja üks kass sisse läheb, aga ei välju, sest teine kass istub liivakasti ukse ees, siis on see liivakastis olevale kassile stress,» toob Aldžanova näite. Või kui kahe kassi peale on üks ronimispuu. Üks kass istub ronimispuul ja teine istub selle all põrandal. Üleval istuv kass tahab näiteks alla saada, aga ta ei saa, sest teine kass on ees. «See on kassile, kes alla soovib tulla, stressi põhjustav olukord,» selgitab doktor.
Need on küll väikesed asjad ja esialgu ei pruugigi probleemid kahe kassi vahel pealtnäha suured olla. Kaks kassi, kes teineteist ei salli, tavaliselt ei kakle, vaid istuvad kumbki eraldi toas ja jälgivad toimuvat. Teineteisega nad meelsamini kokku ei puutu.
Muidugi oleneb ka kasside iseloomust, kas nad hakkavad omavahel läbi saama või mitte, aga isegi kõige väiksemaid stressi ilminguid tuleks tähele panna ning vastavalt reageerida. «Näiteks on kasside toidukausid kõrvuti ning süüa pannakse korraga mõlemale loomale, aga üks kassidest ei lähe toidukausi juurde, sest teine parajasti sööb. Pealnäha ei ütleks, et kass on stressis, aga tegelikult ta on,» rõhutab Alždanova.