Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Lugeja kirjutab: minu kass elab kahes peres korraga, on see normaalne?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Artikli foto
Foto: Jens Meyer/AP/Scanpix

Omapäi õue lastud kassi puhul ei või kunagi teada, kuhu ta oma sammud seab. Vahel võib hiirekuningas veeta mugavalt aega naabrite juures, kus ta naudib elu samamoodi nagu oma kodus.

«Olen kassiomanik ja tõesti, elades väga vaikses alevikus, lasen oma kassi omapäi välja jalutama. Meie kandis kõik tunnevad kõiki ja loomaomanikke on palju. Mis mulle veidi muret teeb on see, et olen teada saanud, et minu Juss käib alevikus ühe teise pere juures söömas ja magamas. Tundub, et tal ongi nüüd siis kaks kodu. Olen sellele teisele perele öelnud, et nad minu kassi ei toidaks, aga nemad vastu, mis selles halba on, et kass nende juures jalga puhkamas käib. Endalgi imelik öelda, aga tunnen armukadedust. Mida sellises olukorras teha?» küsib üks Postimehe lemmikloomaportaali lugeja.

«Me tahaksime küll mõelda, et kassidel on omanikega selline side nagu see on koera ja tema peremehe vahel, aga nii see ei ole,» selgitab Haabersti Loomakliiniku arst dr Olga Aldžanova. «Kassid on iseseisvad ja territoriaalsed loomad. On kasse, kes kaovad mitmeks kuuks rändama ja tulevad seejärel tagasi. Kassid on jahimehed ja püüavad endale kevadel-suvel näiteks ise süüa.»

Kassil on oluline et oleks söök ja koht, kus magada. «Kassid ei lähe teise kodusse lähedust ega uut omanikku otsima. See on söök ja meeldiv ajaveetmine, mis teda sinna meelitab,» sõnab Aldžanova. Kui kass käib teises kodus söömas ja magamas, tuleb omanikul sellega lihtsalt leppida. «Kui kassil on olemas oma kodu, kus teda oodatakse ja peremees, siis ta ära kolima ei kipu,» võtab loomaarst kasside käitumise kokku.

Loe veel: Kolm asja, millele tähelepanu pööramise eest eakas kass sulle tänulik on

Märksõnad

Tagasi üles