:format(webp)/nginx/o/2025/06/05/16896535t1hf5c9.jpg)
/nginx/o/2025/06/20/16938534t1h0da7.jpg)
Peret tabas suur ehmatus ja mure, kui nende kallis pereliige, 15-aastane kirju kass, ühel päeval koju ei naasnud. Perekond otsis looma mitu päeva, kuid tulutult.
«Ta on meil juba eakas ja pigem rahulik, ei kipu kaugemale minema kui õue peale või maja ümber tiirutama,» meenutab pereema. «Kui teda õhtuks polnud ja ka järgmisel hommikul ei tulnud, saime aru, et midagi on valesti.»
Kadumisteade postitati lootuses, et keegi ehk on looma näinud. Iga päevaga lootus kahanes ning nädal hiljem hakkas perekond tasapisi leppima mõttega, et nende truu neljajalgne sõber on ehk lahkunud – kas eksinud ära või leidnud oma viimse puhkepaiga vaikselt kuskil metsas.
«See oli tõesti väga kurb aeg. Ta on meil olnud kogu laste kasvamise aja – tõeline pereliige,» ütleb pereema. «Hinges lootsime veel, aga realistlikult vaatasime tõele näkku,» rääkis pererahvas Hiiu Lehele antud intervjuus.
Kuid just siis, kui kõik näis olevat lõppenud, juhtus ootamatu pööre. Rohkem kui nädal pärast kassi kadumist ilmus gruppi «Hiiumaa heaks» uus postitus. Seal teatati, et Kärdlas Sireli tänaval on märgatud kirjut kassi – rahulikku, veidi segaduses looma, kes ei paistnud sealkandis elavat. Postitusele lisatud fotolt tundis Hiiumaal Lugusel elav pere kohe ära oma lemmiku.
«See tunne, kui näed pilti ja tead – see on tema! Me ei suutnud seda uskuda,» räägib pereema.
Kuidas aga eakas kass, kes polnud kunagi kodust eriti kaugemale läinud, sattus Kärdlasse, peaaegu 30 kilomeetri kaugusele? Pererahval on vaid üks loogiline seletus: loom pidi ronima tööauto kaubikusse, millega pereisa sageli Kärdlas tööl käib.
«Ju ta lipsas sisse, kui asju peale laadisin,» oletab pereisa. «Seda pole ju mõtet kahtlustada, et ta omal käel nii pika tee ette võttis. Kuigi... kes teab? Kassid on salapärased olendid.»
Kass leiti üles ilmselt just õigel ajal – ta oli küll veidi määrdunud ja näljane, aga üldiselt heas seisundis. Pärast kokkusaamist pererahvaga viisid nad ta kohe tagasi kodutallu, kus teda ootas toidukauss, soe pesa ja tuttav keskkond.
«Nüüd hoiab ta meile rohkem ligi kui kunagi varem,» ütleb pereema naeratades. «Võib-olla ta mõistis, kui kaugel oli kodust ja kui väga teda oodati.»