:format(webp)/nginx/o/2024/12/16/16548950t1h2690.jpg)
/nginx/o/2025/04/28/16806443t1h2559.jpg)
Möödunud nädalavahetusel püüti Tallinna loomaaia territooriumilt kinni ilves, kes oli murdnud maha Kanada lagle.
Looma püüdis kinni linnaloomi püüdev Jäägriabi OÜ, kes paigaldas loomaaeda püügipuurid, teatas Eesti Jahimeeste Selts.
«Kui ma eluspüügi puure elevantide maja taga metsas ringi tõstsin, nägin oma silmaga metsikut ilvest,» ütles ettevõtte esindaja Marko Olop Eesti Jahimeeste Seltsile.
Tallinna loomaaia kommunikatsioonispetsialisti Anita Tamme sõnul oli ilves loomaaia territooriumil mõnda aega, sest püügipuuri abil ei õnnestunud teda kohe tabada.
/nginx/o/2025/04/29/16807501t1h1c75.jpg)
«Ilves on väga ohtlik metsloom, kes tõesti võib loomaaia kollektsiooni loomi ohustada. Metsikut ilvest õnnestus näha ka mitmel loomaaia töötajal, ka täitsa päise päeva ajal,» ütles Tamm.
Kuidas selline olukord loomaaias tekkida võis ning kas ja millised meetmed loomade kaitsmiseks kasutusele võetakse?
Tamme sõnul on loomaaeda ümbritseva aia perimeeter umbes neli kilomeetrit ning see läheb ka läbi metsade ja soiste alade. «Et tagada, et ilves ei saaks sellest aiast kuidagi läbi või üle, oleks väga keeruline ja kulukas. Kui metsloom on loomaaia territooriumil tuvastatud, kes ohustab meie elanikke, siis võetaksegi ühendust Jäägriabiga, kes aitab selle looma kinni püüda. Senikaua monitoorivad olukorda ka meie turvatöötajad ning lisaks muidugi ka kõik loomaaia töötajad. Loomi kaitsevad nende aedikud.»
Kas ja kui sageli on varasemalt metsloomade rünnakuid loomaaias aset leidnud?
Tamme sõnul on tavapärane, et ulukid satuvad linnakeskkonda ja seega ka loomaaeda.
«Loomaaed on loodussaar linnakeskkonnas, Veskimetsas elavad nii metskitsed, mägrad, kanakullid kui ka rebased. Lisaks inimestele on loomaaia külastamine atraktiivne ka erinevatele loomadele, näiteks hetkel on loomaaias külas rändelt tagasi saabunud meile juba tuttav suur-laukhanede parv.»
Metsloomade rünnakud loomaaia loomade vastu on siiski erandlikud juhtumid. Viimaste aastate jooksul on hukka saanud näiteks üks pelikan ja mitmed Kanada lagled. Aastate eest on ka üks šaakal maha murdnud ühe lamba. «Kiskjad on looduse sanitarid, kui nad võtavad, siis ikka kõige väiksema, vanema ja viletsama looma ning see vastas tõele nii hukkunud lamba kui ka pelikani puhul,» lisas Tamm.
Ilves sattus lõpuks püügipuuri 26. aprilli õhtul ning viidi 40 kilomeetri kaugusele loodusesse tagasi. Vaata videost, kuidas ilves kinni püüti ja metsa tagasi viidi: