Märtsi algusest mai keskpaigani muutuvad sajad paigad Eestis tõelisteks võistlusareenideks: siin võtavad omavahel mõõtu uhkete sabasulgedega tedrekuked. Seda ikka selleks, et võita tedrekana süda ja võimalus temaga paarituda. Tänu hästi paigutatud rajakaameratele on meilgi võimalus pilk nende maailma heita, seda enam, et inimesed ei tohi neisse paikadesse lindude pesitsusajal oma jalga tõsta.
«Tartu jahindusklubi pani Alam-Pedja looduskaitsealale üles hulga rajakaameraid, et teha väikekiskjate seiret tedre- ja metsisemängude läheduses ning hoida silm peal LIFE projekti raames ostetud lõksudel,» selgitab jahimees Pauli Saag. Tema sõnul võib mõnel matkasellil tekkida kiusatus metsast leitud vara koju kaasa võtta, seega tuleb lõksudel silm peal hoida.
Saag rõhutab, et kõik kaamerad on paigaldatud sihtkaitsevöönditesse, kus inimeste liikumine lindude pesitsusajal on keelatud. «Palun ärge proovige kaamerasse lehvitama minna – see oleks seaduserikkumine!» ütleb Saag, lisades, et jahindusklubi paigaldas kaamerad keskkonnaametiga kooskõlastatult projekti LIFE raames.
Seni on kaamerasse jäänud mitmesuguseid metsaasukaid, kes oma igapäevaasju ajavad. Üks värvikam juhtum leidis aset, kui kaamerat reguleerima minnes avastati mänguplatsi servast suures koguses sulgi. Hilisemate päevade salvestiste võrdlus kinnitas kahtlusi – üks kukk oli tõesti kaduma läinud. Kahjuks jäi murdja ise kaadrisse ilmumata.
Mänguplatsil võivad ka suled lennata
Eesti Loodusmuuseumi zooloog Joosep Sarapuu selgitab, et tetrede pulmamäng leiab aset kindlates paikades, mida kutsutakse mänguplatsideks. «Toimuvad need kõige sagedamini rabades või sooheinamaadel, aga väiksemaid tedremänge leiab ka rannaniitudel ja luhtades. Põhiline osa mängust on kukkede omavaheline mõõduvõtmine, kus hüpatakse, joostakse üksteise poole ja demonstreeritakse oma uhkeid sulgi. Aeg-ajalt kitkutakse ka üksteisel sulgi, kuid üldiselt keegi viga ei saa,» räägib Sarapuu.
Lisaks kõlavad muidugi ka erinevad helid. «Mängivate tetrede laul koosneb kudrutamisest ja sihku laskmisest,» kirjeldab zooloog. «Alguses tehakse kudrutamist puu otsas ning seda on kuulda paari-kolme kilomeetri kaugusele. Maapinnale jõudes hakatakse ka sihku laskma ning kõnnitakse pea taga ning sabasuled lehvikusse aetuna ringi.» Sihku laskmine kõlab natuke noa teritamise moodi.
Mille põhjal tedred partnerit valivad? «Ega täpselt ei oska tedrekana pähe näha, et milliste tegurite abil tema oma otsuse teeb ja milliste kriteeriumite järgi mida hindab,» ütleb Sarapuu. «Oluline on vast see, et tema järglased jääksid ellu ja ning ka lapselapsi oleks palju. Seega: mida võimsam ja vägevam tedrekuke mäng on, seda suurema tõenäosusega saab tema valitud. Loodetavasti on ju sel juhul ka nende järglastel samasugused omadused ja bioloogiliselt ollakse sel viisil edukad.»
Kui pulmamäng läbi, läheb kana pesale. «Tedred pesitsevad madal- ja siirdesoodes ning metsaservades. Pesa on maapinnal ning kurnas on 6-12 muna, mida haub ainult emaslind. Haudumine kestab natuke alla 30 päeva. Linnupojad saavad 2-3 nädalaga lennuvõimeliseks ja siis vaikselt juba hakkavad iseseisvuma.» Ja kuigi linnud söövad peamiselt seemneid ja pungi (eelistavad kaske), ka mitmeid marju ja võsusid, siis alguses toituvad pojad putukatest.
Arvukus on langemas
Teder elab metsades ja soodes ebaühtlaselt üle Eesti, kokku on siin umbes 5000 kukke. «Talvine elupaik sõltub toidu kättesaadavusest ning talvel on teder seltsinguline lind, enamasti on seltsingutes esindatud vaid üks sugu,» ütleb Sarapuu ja lisab, et tetre võib leida alates Šotimaast ja Pürenee idaosast kuni Siberini välja.
«Nagu ka paljude muude liikidega, on ka tetrede arvukus langustrendis,» tõdeb Sarapuu. «Võrreldes aastaga 1995, on nende arvukus langenud hinnangute põhjal poole võrra. Suureks ohuks neile on elupaikade kadumine, sest näiteks kuivendamiste tõttu on hakanud elupaigad kinni kasvama. Liigile ei mõju hästi ka põllu- ja metsamajanduse intensiivistumine ning kiskjate ja metssigade suur arvukus ning häirimine pesa juures, sest teder on maaspesitseja.»