KARM RÜNNAK ⟩ Võrumaal elav pensionär päästis oma koera hundi küüsist

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Eesti Jahimeeste Seltsi teatel on huntide rünnakud koerte vastu viimasel ajal taas sagenenud. Möödunud nädala lõpus sattus võsavillemite rünnaku alla lausa kaks koera.

Esimene rünnak leidis aset 14. märtsil Võrumaal Vastseliina lähedal Kõo küla koduõues. Koera omanik Helgi Kuusik rääkis Eesti Jahimeeste Seltsi toimetusele, et on juba kolm päeva järjest loomaarsti juures käinud, et koera elule turgutada. «See on kohutav, et hundid tulevad juba õue peale,» rääkis Kuusik.

Naise sõnul läks ta reede päeval puukuurist puid võtma ja nägi, et hunt passis nurga taga. «Lasin koera välja ja seal samas haaras hunt ta hambusse. Panda (Helgi koer – toim) tegi kiledat häält, mida kuulsin, ja jooksin vaatama. Pistsin hirmsasti röökima ja hargi võtsin ka kätte hirmutamiseks, siis lasi hunt õnneks mu koera lahti,» kirjeldas naine sündmuse käiku.

Rünnaku tagajärjel sai koer raskelt vigastada, roie oli purunenud ja tekkis verevalum. «Koeral on luukelmepõletik ja kõhus on tekkinud turse ning vedelik kõhuõõnes,» rääkis Kuusik. Perenaise sõnul koer ainult magab, ei reageeri ega ole söönud-joonud selle aja jooksul.

Koeraomanik avaldas muret ka tekkinud kulude pärast. Eelkõige just selles osas, et kes tekkinud koerakulud lõpuks korvab. «Olen pensionär ja koeraga seotud kulud on nii suureks aetud. Arsti juurde alla saja euro eest üldse ei saagi enam,» tundis ta muret.

Hundid on Kuusiku sõnul väga julgeks läinud. «Ma korraldan siin ka lastelaagreid ja nüüd ei julgegi lapsi siia kutsuda, kui hunt tuleb õue peale.»

Surmaga lõppenud rünnak Märjamaal

Teine rünnak leidis aset 16. märtsi õhtul Märjamaal, kui huntide rünnaku alla sattus jalutuskäigul olnud koer, kes leiti hiljem metsast surnuna.

Märjamaa elanik Andri Paju ütles jahimeeste seltsile, et koer sattus rünnaku ohvriks, kui parasjagu ümbrust uudistas. «Ema käis õhtul koeraga jalutamas katlamaja taga tühermaal. Üks hetk koer nägi taamal kedagi ja jooksis sinnapoole,» rääkis Paju.

Hetk hiljem kuulis ta juba müdinat ja nägi viit silmapaari, suuruselt sama suured kui Paju koer – Saksa lambakoera suurune. «Ega see ainult hunt saigi olla,» tõdes ta ning lisas, et koera otsiti taga kaks tundi, lõpuks leiti ta metsa äärest surnuna.

Varem ta hunte sealkandis polnud näinud, vaid üksikuid isendeid on sõbrad-tuttavad Märjamaal kohanud.

Kohalikke jahimehi on juhtunust teavitatud. Veebruaris lõppes hundijahihooaeg. Küll aga võib keskkonnaamet väljastada põhjendatud taotluse korral erilubasid nuhtlusisendite küttimiseks.

Hundijahti on lubatud pidada 1. novembrist veebruari lõpuni. Seekordse jahihooaja käigus lubati küttida 134 hunti, nendest kütiti 119 looma. Keskkonnaamet teatel saavad nad vajadusel operatiivselt kahjustuskolletesse väljaspool jahiaega küttimislube juurde anda, kuid kiskjakahjude ennetamisel on siiski suurim vastutus loomakasvatajatel endil, kes peaksid rakendama tõhusaid ennetusmeetmeid.