Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets
Saada vihje

Keerulise tervisemurega võitlev armas tõukoer pääses viimasel hetkel surmasüstist: appi tuli...

Mia
Mia Foto: Loomaveeb

«Mia toodi eile Loomade kiirabi kliinikusse vaid ühe eesmärgiga – eutanaasia. Ega see teise ilma aitamine ilmtingimata paha ole, aga taoline sekkumine peab olema ikka väga põhjendatud. Antud juhul ei olnud, sest 4-aastane koeratüdruk tundus peale vaadates igati hea tervise juures olevat,» kirjutab loomapäästja Heiki Valner.

Kliinikurahvas kohe mulle helistama. Oli puhas ime, et mobiil üldse sisse lülitud oli, sest enamasti on selle hääletuks tegemine koju jõudes mu esimene ülesanne. Vabandused ette ja taha, aga ei jõua ma enam 24/7 kättesaadav olla. Kui nüüd mõte lendu lasta ja fantaseerida, siis äkki olid siin mängus hoopistükkis kõrgemad jõud.

Täpselt aasta tagasi, 1. märtsil lahkus ju mäletatavasti mu koer Nõpsik ning küllap just tema saatiski pilvepiirilt sõnumi, et aitab laisklemisest, võta kõne vastu ja torma Miale appi! Muide, nägin Nõpsu üle jupi aja täna vastu hommikut uneski – olime loomulikult taas kuskil reisul ja tormas teine koos Ruudiga mingist liivakünkast alla. Korraga koerad kadunud ja läksin asja uurima – olid jäänud veesilma taha lõksu ja ei saanud sellest üle ega ümber. Tiigikeses ujusid aga kaks kilpkonna!? Tere tali! Haarasin Nõpsiku sülle ja tulime üles. Ruudi sai omal jalal hakkama. Veider, aga igati vahva ja tore unenägu oli. Huvitav, mida see küll tähendada võiks?

Loomapäästegrupi asutaja Heiki Valner ja Mia.
Loomapäästegrupi asutaja Heiki Valner ja Mia. Foto: Facebook

Olgu sellega nagu on, aga nüüd hopsti antud loo peategelase juurde tagasi. Mia on nii sinivereline kui veel olla saab ja näitustel osalemine pole talle teps mitte võõras tegevus. Kõik märgid näitavad, et tema eest hoolitseti imehästi ja arvatavasti ei tundnud ta kunagi armastusest ega kodusoojusest puudust. Miks siis ometi nii hea peremees oma koerakesest loobus? Maski taga südametu julmur ja kalk mölakas tegelikult? Ei-ei, kaugel sellest ja antud kurblool on hoopis inimlikumad põhjused.

Mial nimelt on krooniline kõhulahtisus ja kui see peale tuleb, on loomake täitsa sirakil. Loogiline. Ka põie ning kuseteedega on mingi suur jama lahti, mida vaatamata korduvatele arstivisiitidele korda pole suudetud teha. Nii ongi loom vaevas ning nõuab nii päeval kui öösel iga natukese aja tagant jalutuskäiku. See käib aga peremehele väga üle jõu ja kogu maja haisevat vaatamata Mia mähkmete kandmisele kui pesuehtne laut.

Mia loomakliinikus.
Mia loomakliinikus. Foto: Loomaveeb

Ei hakka täpsemalt härra tervisehäda lahti seletama, aga ütlen siis nii, et tema organismus ei saa piisavalt hapnikku kätte ning nii kodus leviva haisu kui jalutuskäikudel kogetava õhupuuduse tõttu võitlevat ta suisa lämbumisega. Lisaks ei ole tal enam ka võimalik koerakese ravi eest maksta ja nii sündinudki ränkraske otsus Mial minna lasta, et koerake virelema ei jääks või mõne halva inimese juurde ei satuks.

Loomade kiirabi kliinku administraator Erika Ounapu hakkas Mia eest võitlema ja seletas omanikule, et ta tunneb üht peast veidi segast vennikest, kes suudab Miale parima ravi ja hea uue kodu tagada. Pika kauplemise peale härra lõpuks nõustunud ja tema allkiri lepingul kinnitab, et Loomapäästegrupi hingekiri pikenes ühe vahva tegelase võrra.

Loe Mia lugu pikemalt Loomaveebist.

Miat saa toetada:

Loomapäästegrupp MTÜ

EE437700771003183318

Mia ravikulud

Miat saad toetada ka Loomapäästegrupi annetustelefonidele helistades:

900 1313 (5.-)

900 1414 (10.-)

900 2323 (25.-)

Tagasi üles