Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets
Saada vihje

Krista Lensin oma koera kohutavast minevikust: näljutavad neid surnuks, panevad põlema...

Copy
Krista Lensin
Krista Lensin Foto: Remo Tõnismäe / erakogu

«Nad tõesti tapavad neid sadistlikult – loobitakse happega üle, puuakse üles. Kujutad ette, et neil on selline väljend nagu klaveri klimberdamine, kus ta poob koera avalikult nii üles, et jalad käivad vastu maad – lõikavad kõõlused läbi, näljutavad neid surnuks, panevad neid põlema, lohistavad autode järel,» räägib särtsakas Krista Lensin suurest probleemist Hispaanias, mis tõi tema koju ühe imelise koera. 

Hispaania hurdad ehk galgod on enamasti äärmiselt traagilise saatusega koerad. «1. veebruaril ongi galgo päev, mis tähendab teisisõnu selle üldise tapatalgu algust,» rääkis Lensin «Telehommikus». «Jahimehed on võtnud endale sellise mõtte, et mida sadistlikumalt sa jahihooaja lõpus tapad oma koerad, seda parem on sinu jahiõnn. Nad justkui karistavad neid koeri selle eest, et neil võib-olla ei läinud nii hästi. Nad tõesti tapavad neid sadistlikult – loobitakse happega üle, puuakse üles. Kujutad ette, et neil on selline väljend nagu klaveri klimberdamine, kus ta poob koera avalikult nii üles, et jalad käivad vastu maad – lõikavad kõõlused läbi, näljutavad neid surnuks, panevad neid põlema, lohistavad autode järel. 2023. aastal tuli tegelikult loomakaitse seadus ja nad suutsid niimoodi ära nihverdada, et vaesed galgod jäid sellest välja. Nad on lihtsalt asjad, jahimehe esemed, mida tuleb hooaja lõpus ära visata. Neid tapetakse ligi 100 000 koera aastas,» avaldas naine Hispaania jahikoerte kohutava saatuse tagamaid.

Küll aga on õnneks siiski inimesi, kes galgode saatust muudavad ja nad enda juurde lemmikuks võtavad. Nii läks ka Kristaga, kes räägib oma koerast ainult ülivõrdes. «Nad on maailma ühed kõige kiiremad koerad – kuni 72 km/h on ta võimeline jooksma ja see vaatepilt on jalustrabav. Ma tegin ise «Õhtu» saatesse loo nendega ja jälgisin neid koeri, olles ise tegelikult oma koera just kaotanud. Ja ma olin täiesti hämmingus kuivõrd elegantne, viisakas, rahulik ja leebe see tõug on. Kui tuli võimalus see koer hoiukodusse võtta, siis seda ma tegin. Kõik minu tuttavad teadsid ette, et see hoiukodu jääb permanentseks. Mina täiesti siiralt arvasin, et ma ikkagi annan ta veel ära, aga ei – see loom tuli, et jääda. See on uskumatu loom.​»

Tagasi üles