Hoiatus!

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Jahimees Tarmo Sokolovil on õnnestunud sel jahihooajal küttida lausa kolm kärntõves hunti, kes külade ja elumajade lähedusse kippusid.

Kaks isast kärntõves hundikutsikat küttis Sokolov vaid kaheksapäevase vahega Pärnumaal Lääneranna vallas Vanamõisa küla lähedal. 27. detsembril õnnestus küttida üks kärntõves kutsikas ning 4. jaanuaril tabada teine kärntõves isend, kes oli end sisse seadnud üsna ebatavalises kohas: mahajäetud lambalaudas.

«Ühest küljest oli hea meel, et õnnestus hunt küttida, kuna see on kõige targem ja raskesti kütitav Eesti uluk. Samas oli väga kahju tema seisundist, kui palju ta pidi piinlema ja viimases hädas ööbima tehishoones,» rääkis jahimees Postimehe digiajakirjale.

Sokolov on paberitega jahimees olnud 12 aastat ning huvi selle valdkonna vastu tärkas juba üsna varajases lapsepõlves. «Vanaisa hakkas 5–6-aastaselt metsa vedama nii jahile kui kalale ja õpetas loodust tundma,» sõnas Sokolov, kes selle aja jooksul on kokku küttinud 11 hunti.

Tema sõnul õnnestus lauda juures olnud hunt tabada pika jälitamise tulemusel. «Hunt tuli suurest metsamassiivist välja küla vahele, kus liikus mööda autoteed kolme elumaja ukse eest läbi ning keeras 200 meetrit eemal asuva mahajäetud heinaküüni poole. Nähes, kust hunt tuli ja kuhu oli suund, võtsin strateegilised punktid ette, kus peibutades proovida hunt ligi meelitada,» kirjeldas jahimees hundijahti oma sotsiaalmeedialeheküljel Hunting Smurf.

Hundi jälgi ajamas. Foto: Tarmo Sokolov

Sokolov ei uskunud, et hunt end hoonesse peitis, kuid läks siiski asja kontrollima, kuna looma jäljed just sinna viisid.

«Hetk hiljem näen, et mingi kogu liigub laudast välja minu poole väga aeglaselt, aga sihikindlalt. Kui kindlaks tegin, et tegu on hundi, mitte külakoeraga, tegin tabava lasu,» meenutas ta.

Tarmo Sokolov ja kütitud hunt. Foto: Erakogu

13. jaanuaril õnnestus küttida veel üks kärntõves isend Lääne-Virumaal. Ka sel korral seisis jahimees hundiga väga lähedalt silmitsi – neid lahutas ühel hetkel vaid 100 meetrit. «Hunte olen enne ka nii lähedalt näinud. Kuna see loom näitab ennast väga harva, on alati suur rõõm ja au teda näha,» sõnas Sokolov, kes kirjeldas jahti pikemalt oma Facebooki lehe postituses.

Sokolovi sõnul on alust arvata, et just kärntõves isendid on need, kes majade vahetust lähedusest toitu otsimas käisid ja koerte kallale kippusid.

Tema sõnul liiguvad kärntõves isendite vanemad ilmselt veel kusagil samas metsades ja ümberkaudsete külade vahetus läheduses. «Need ongi need loomad, kes tulevad metsast välja kergema vastupanu teed kariloomade ja kodukoerte järgi. Kahju on vaadata, aga kahjuks neid me ravida ei saa, seda teevad jahimehed või emake loodus,» tõdes jahimees.

Kärntõves hunt jäi korduvalt ka rajakaamera ette. Foto: Erakogu

20. jaanuari seisuga on jahimehed küttinud Eestis 65 hunti.

Jälgi jahimeest sotsiaalmeedias: Hunting Smurf