PÄEVAKÄPP ⟩ Pesaleidja kõige pikaaegsem hoolealune on kodu oodanud liiga kaua

Nero Foto: Pesaleidja

Nerol pole olnud kunagi päris oma kodu. Kass päästeti 2019. aastal Raplamaalt ning alates sellest ajast on ta vapralt varjupaigas uut omanikku oodanud.

2019. aasta detsembris ilmus ühe metsamajakese juurde noor, ilusa, musta kasuka ja valgete sokkidega kassipoiss, kes tundus olevat eksinud ja ei osanud enam kuhugi minna. Pere andis loomakesele süüa, kuid kiisu oli arg ja tuppa ei olnud nõus minema. Ta jäi ööbima mahajäetud maja juurde.

Pererahvas muretses ja pani internetti kuulutuse, et leitud on kiisu. Pikapeale selgus, et kiisul ei olegi kunagi kodu olnud, vaid ta on kuskil 2018. aasta mais sündinud kassipoiss, kes on pärit Alu aleviku kassikolooniast ja keda kohalikud sööklatädikesed toidujääkidega toitnud olid. Sellepärast nägi kassipoiss välja ka puhas ja läikiva kasukaga.

Nii ta jõudiski 2019. aasta viimasel õhtul õuest tuppa Pesaleidja hoiukodusse, kus ta sai veeta nii mõnegi toreda kuu, aga kuna pealinnas on ikka paremad väljavaated päris oma kodu leidmiseks, kolis Nero kassituppa ja ootab nüüd pikisilmi inimest, kes sooviks teda tema missioonil aidata.

Sellest on möödas juba viis pikka aasta. Nero on teinud hüppe arglikust kiisupoisist paisid armastavaks härrasmeheks, kelle seltskonnast peavad lugu ka teised kassitoa asukad, aga päris oma inimest ja oma kodu ei ole Nero endiselt leidnud.

Pesaleidja töötajate sõnul on Nero ääretult kuldse südame ja pehme kasukaga kassipoiss. Usalduse tekkimisel saab teda lõputult paitada ning Nero laseb paisessooni lõppemisest pool tundi hiljem ka veel nurru. Samuti saab ta väga hästi läbi teiste kassidega ning sobiks seetõttu koju, kus mõni teine hiirekütt on juba ees ootamas.

Pesaleidja töötajate sõnul jäävad just must-valged ehk kõige tavalisema välimusega kassid kõige kauemaks kodu ootama, kuid Nero väärib kindlasti oma võimalust.

Nerole saad kodu pakkuda selle lingi kaudu.