Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Mati Kaal hoiatab: see on kõige ohtlikum asi, mida teha, kui kohtud karuga (2)

Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Karusid on Eestis metsades palju ning see tähendab, et Eesti inimeste teed võivad nendega üha sagedamini ristuda. Sellistel puhkudel on kasulik teada, kuidas on korrektne käituda. 

Zooloog, loomaökoloog ja Tallinna loomaaia endine direktor Mati Kaal rääkis Kanal 2 saates «Reporter», et karusid on Eestis palju ja väga rohkem ei mahukski, mistõttu peab ta oluliseks karude arvukust vähendada. Vastasel juhul on Kaalu hinnangul konfliktid inimese ja karu vahel vältimatud, sest inimesed ei oska karuga kokku puutudes õigesti käituda.

Mati Kaal
Mati Kaal Foto: Liis Treimann / Postimees / Scanpix

Üks asi, mida karuga kohtudes Kaalu sõnul kindlasti teha ei tohi, on jooksu pista. «Kõikidel kiskjatel, sealhulgas karul, on selline refleks, et kui miski nendest kiiresti eemaldub, siis kõigepealt nad jooksevad järgi, panevad käpa peale ja siis vaatavad, mis see oli,» selgitab Kaal.

Karu on Kaalu sõnul tegelikult arglik loom ja üldjuhul inimesele kallale ei tule.  «Kõige mõistlikum on võtta taskust nutitelefon ja seda sündmust jäädvustada, sest igaühega sellist asja ei juhtu,» andis Kaal nõu.

Kui juhtud aga kohtuma karuemaga, kellel on ka pojad, võib olukord olla palju ohtlikum. Eriti juhul, kui satud karuema ja poegade vahele.

Kaalul on ka kasulik nõuanne selle kohta, kuidas karuga kohtumist metsas seenel või marjul käies vältida. Ta soovitab vaikselt omaette rääkida, sest karul on väga hea kuulmine.

Karude arvukus kasvab

Keskkonnaamet määras tänavu karude esmaseks küttimislimiidiks 94 isendit. See number on lähedal karude aastasele juurdekasvule ning võib suureneda nuhtlusisendite arvelt kuni kaheksa võrra. Keskkonnaagentuuri seireandmete järgi elab Eestis 900–950 karu ning see arv on viimase 15 aasta jooksul pidevalt kasvanud.

Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna juhataja Tarvo Roose sõnul meelitab karu tiheasustusalale kergesti kättesaadav toit.

«Metsloomale ei tohi jätta muljet, et ta on asulas oodatud. Karu võib leida endale meelepärase suutäie näiteks kompostihunnikust, mistõttu tuleb biojäätmeid hoiustada kinniselt kompostrites või kinnistes kompostkastides.»

Karukahjude ennetamiseks toimivad väga tõhusalt korralikult paigaldatud ja pingestatud elektrikarjused, mille rajamise kulutusi keskkonnaamet osaliselt korvab.

Hea lugeja!

Kui sul on õnnestunud karuga kohtumist filmida või pildistada, jaga seda meiega aadressil lemmik@postimees.ee ning kirjelda lühidalt, kus, millal ja kuidas kohtumine aset leidis.

Märksõnad

Tagasi üles