ÕHUHOBUD? ⟩ Teadlased tõestasid jõehobude võimet õhku tõusta

Jõehobu Foto: Shutterstock

Ühendkuningriigis Hertfordshire'is asuva Royal Veterinary College'i teadlased uurisid jõehobude kõnnakut ja tõestasid, et nad on tegelikult võimelised hetkeks lendama.

Teame jõehobusid kui hiiglaslikke pahuraid veeelanikke. Kuid uus uuring paljastab üllatava saladuse selle kohta, kuidas nad maal liiguvad. Uuringu tulemused avaldati teadusajakirjas PeerJ.

Kuningliku veterinaarkolledži (RVC) uuring jõehobude liikumise ja kõnnaku kohta maismaal näitas, et kuigi kuni kahe tonni raskused loomad peaaegu eranditult traavivad, tõusevad kõige kiiremini liikuvad jõehobud mõneks hetkeks täiesti õhku. See uurimus parandab teaduslikku arusaama sellest, kuidas suurte loomade suurus mõjutab nende liikumist maismaal, toetab jõehobude suguvõsa evolutsioonilise biomehaanika rekonstrueerimist ja aitab veterinaararstidel diagnoosida või jälgida jõehobusid, kellel on liikumisprobleeme või kes lonkavad.

Uuringut juhtinud evolutsioonilise biomehaanika professor John Hutchinson märkis, et jõehobude liikumiste uurimine on väga keeruline, kuna nad veedavad suurema osa ajast vees, on kõige aktiivsemad öösel ning on äärmiselt agressiivsed ja ohtlikud. Ta saatis õpilase Emily Pringle'i Põhja-Yorkshire'i kuurorti, kus elavad jõehobud, ja käskis tal filmida jootmiskoha juures liikuvaid loomi.

Seejärel vaatasid Briti teadlased enda salvestatud kaadreid ja lisaks leidsid nad Youtube'ist videoid jõehobude jooksmisest. Selle tulemusena jõuti järeldusele, et jõehobud enamasti traavivad ehk tõstavad sünkroonselt maast lahti kas eesmise vasaku ja tagumise parema jala või eesmise parema ja tagumise vasaku jala. Selle kõnnakuga on kaks jalga pidevalt õhus. Täiskiirust arendades aga tõusevad need loomad õhku 15 protsendil juhtudest, tõstes kõik neli jäset korraga maast lahti. Reeglina juhtub seda olukordades, kus jõehobudel on vaja rivaale hirmutada ja minema ajada.

See on Hutchingsoni sõnul oluline leid, kuna teadusringkonnad teavad nüüd rohkem, kuidas suured loomad liiguvad.

Teadlane märkis, et biomehaanilisest vaatenurgast oli uuring elementaarne, kuid suure hulga videosalvestiste vaatamine osutus keeruliseks. «See oli meeletu. See on üks asju, mida ma oma töö juures kõige rohkem vihkan. See on väga igav. Valusalt igav,» kurtis ta The Guardianile.