Kui perre saabub uus lemmik

Lapsed õpivad loomade eest hoolitsedes kohusetundlikkust ja distsipliini ning nende võime pühenduda suureneb. Tihtipeale mõjub loom rahustavalt kõikidele pereliikmetele ning ka allergiate risk väheneb. Ent lemmiklooma võtmine on suur kohustus ja enne, kui loomake koju tuua, tuleb kõik olulised nüansid läbi mõelda. Lisaks sellele, millist looma võtta, tasub ka küsida, kas kogu pere on valmis uuteks kohustusteks ja väljakutseteks.

Looma võttes tuleb silmas pidada pere elurütmi, aga ka omanike tervist. Lemmikloom vajab aega, temaga tuleb tegeleda ning arvestada tuleb nii tavapäraste kui ka ootamatute kulutustega, nagu

kvaliteetne toit loomapoest või -kliinikust;
kassiliiv, kraapimispuud, magamispesad, puurid jms;
loomakliinikus käimine, sh regulaarne sise- ja parasiiditõrje,
steriliseerimine/kastreerimine, regulaarsed vaktsiinid ja ootamatud haigestumised.

Kindlasti tuleb lemmikut võttes mõelda sellele, kas loomaomanike kodu on sobilik ka loomale. Näiteks väikesed lapsed võivad tekitada mõnele loomale stressi või kehavigastusi, samuti tuleb arvestada teiste koduloomadega – kuidas nende iseloom uue elaniku omaga sobib ning kui lihtne on neil uue lemmikuga harjuda.

Kas teile võiks sobida kass?

Kass on küllaltki iseseisev loomake. Mõni armastab lähedust ja pai, teine aga pigem magab päevad läbi kapi otsas ega otsi omanikuga kontakti. Kassi valides tuleb otsustada, kas soetada tõuloom või tavaline armas triibik. On tõsi, et paljud tõukassid on haigustele vastuvõtlikumad kui segaverelised, mõnele on aga tervisehäda aga isegi geneetikasse sisse kirjutatud. Igati õige otsus on pakkuda head kodu varjupaiga kiisule.

Väike kassipoeg vajab esialgu rohkem tähelepanu, kuid harjub uute elutingimustega kiiresti, seevastu täiskasvanud kassil võib uue elukohaga harjumine võtta mitu kuud aega. Kassitõud on erineva iseloomuga ja samuti on neil erisugused vajadused. Metsikumad tõud ei sobi korteris pidada, teised jällegi pole sobilikud õues käimiseks.

Pikakarvalised kassid vajavad sagedast karvahooldust ja kammimist, osa ka juuksuri juurde viimist. Kindlasti tuleb arvestada, et kassid ajavad karvu ja sel juhul leidub neid kodus kõikjal.

Enne looma kojutoomist tuleb kriitilise pilguga vaadata üle kõik toataimed, sest osa neist on mürgised ja võivad looma nii ohtu seada. Võimalik, et toataimedest tuleb üldse loobuda, sest kass lihtsalt hävitab need muidu ära.

Kas teile võiks sobida koer?

Põhjalik eeltöö on eduka kooselu alus! Iga looma võtt peab olema läbi mõeldud otsus. Erinevaid koeri on palju. Kindlasti tutvu huvi pakkuva tõu vajadustega ning taustaga.

Lisaks sellele, et erinevad tõud vajavad erinevat karvahooldust, on koeri aastatuhandeid aretatud eesmärgiga tuua neis esile teatud tõu iseloomuomadusi.

Näiteks meil on jahikoerad, kes jagunevad veel hurtadeks ( ingl.k sighthound, näiteks borzoi, whippet) ja hagijad, verejäljekoerad (scenthounds, esindajad näiteks beagle, eesti hagijas, basset hound), meil on karja valvekoerad (näiteks pürenee mäestikukoer), lamba- ja karjakoerad (näiteks borderkolli, saksa lambakoer), terjerid (näiteks foksterjer), retriiverid ja linnukoerad (näiteks labradorid, tollerid), kelgu- ja veokoerad (näiteks husky, šveitsi alpi karjakoer) ning seltsi- ja kääbuskoerad (cavalier king charles spanjel, chihuahua).

Koeratõuge on maailmas üle 350, niiet võta valikuks aega, et leida endale just see õige sõber. Kindlasti tuleb valida koer enda elustiilile vastavalt, muidu on hiljem õnnetu nii koer kui ka omanik, kes ei suuda looma vajadustele vastata.

Kutsika majja tulek toob palju rõõmu, kuid ka hulgaliselt kohustusi. Koer on hea õnne korral su pereliige järgnevad 12+ aastat! Nüüd on vaja kõik olulised punktid üle kontrollida, et su kodu ja pere oleksid valmis uue pereliikme tulekuks.

Mida on vaja teha enne kutsika majja saabumist?

Tee enda kodu kutsikakindlaks! Pane ära kõik asjad, mida sa ei soovi, et su kutsikas hammastega proovima asuks! Kontrolli üle, et kuskil ei oleks ripakil midagi lemmikule ohtlikku või mürgist!

Varu erinevaid mänguasju. Mänguasju olgu pigem rohkelt, et alati oleks midagi põnevat koerale pakkuda. Kutsika majja tuues peaks kindlasti olema loomaga väga palju koos. Kutsikas, nagu väike lapski, pole mõeldud üksi olemiseks. Ta vajab alguses palju suunamist ja silma peal hoidmist.

Kas teile võiks sobida hamster, küülik või hoopis tšintšilja?

Sageli arvatakse, et koerad-kassid nõuavad hulga hoolt ja tähelepanu ning hoopis lihtsam oleks võtta lapsele mõni väike puuris elav loomake, näiteks hamster või küülik. See arvamus on ekslik – pisikesed lemmikud vajavad täpselt sama palju hoolt ja armastust. Enamgi veel – kui loomake peab veetma suurema osa oma elust puuris, on vajalik talle luua seal igati mõnus ja meelelahutuslik elukeskkond ning täita tema vajadused.

Pisikest lemmikut võttes tuleb arvestada liigi eripärade ja vajadustega. Kõik loomakesed vajavad piisavalt suurt müravaba elupaika ja avarust, et joosta ja sirutada, mängida ja hüpata. Loomakese puuri tuleb puhastada vähemalt 1–2 korda nädalas.

Pisilooma tuleb hoida tõmbetuule ja otsese päikesevalguse eest. Küülikud ja närilised peavad saama pidevalt närida ja hambaid kulutada, sest nende hambad kasvavad kogu elu. Hoolitse selle eest, et neil oleksid majakeses olemas närimispulgad ja -klotsid.

Väikesed loomad toimetavad tihtipeale omaette ja sageli just öösiti ning pimedal ajal.

Mida peab teadma lemmiku tervisest?

Mikrokiip! Kiip on koerale ja kassile sama oluline kui meile isikukood! Enamasti on kassipojad ja kutsikad loovutamisikka jõudes saanud esmased vaktsiinid, ussirohu ning ka nahaaluse mikrokiibi. NB! Iga loomaomaniku kohustus on veenduda, et ta loom on korrektselt lemmikloomade registrisse kantud ja sealsed andmed on ajakohased!

Vaktsineerimine ja ussirohi! Kindlasti kontrolli üle vaktsineerimistunnistus või europass, ja pane kirja meeldetuletus, millal su lemmik vajab kordusvaktsiini. Eestis on marutaudi vaktsiin kohustuslik kõikidele koertele ja kassidele. Koeri on kasulik vaktsineerida kompleksvaktsiiniga; see annab kaitse kennelköha, koerte katku, leptospiroosi, hepatiidi ja parvoviiruse vastu. 10 päeva enne vaktsineerima tulemist on vaja anda enda koerale ussirohtu. Ussirohtu peaks kutsikale ja kassipojale andma alates 2. elunädalast ning igakuiselt kuni poole aastaseks saamiseni. Täiskasvanud lemmikule võiks ussirohtu anda 4 korda aastas. Isegi tubased kassid võivad nakatuda ussimunadega, mis kantakse tuppa riiete või töötlemata toiduga.

Suuhügieen! Kontrolli enda kutsika ja kassipoja hambaid regulaarselt ning hakka harjutama hammaste harjamist! Enamasti saavad koerad piimahammaste vahetamisega iseseisvalt hakkama, kuid paraku osadel tõugudel võivad tekkida topeltkihvad või -hambad (eriti kipub seda juhtuma lühikoonulistel ja kääbustõugude esindajatel). See vajab aga veterinaari sekkumist, vastasel juhul võib koeral tekkida hambavalu, -põletik ja kihvad võivad isegi murduda.

Steriliseerimine ja kastreerimine. Kui sul pole plaanis enda koeraga käia näitustel ja kasutada teda aretuses, siis on võimalik enda lemmik lasta steriliseerida või kastreerida. Kiisupoja steriliseerimine või kastreerimine enne esimese eluaasta täitumist on oluline sammuks soovimatute järglaste ennetamisel ning lemmiku rahuliku elu tagamisel. Selleks, et saada rohkem teavet ning nõuandeid protseduuride kohta, tasub konsulteerida veterinaariga

Tervisekontroll! Enda lemmiku tervist saad hoida, kui käid temaga vähemalt kord aastas veterinaari juures ning paludes veterinaaril teha lemmikule põhjalik tervisekontrolli, sealjuures on võimalus paluda enda vanemal koeral teha iga-aastaselt vereanalüüse, et märgata, kas ajas tekib näitajates muutusi. Seeläbi saad ennetada ja õigel hetkel terviseprobleemile jälile.

Iga tõu eripärad! Vii end kurssi enda koeratõu või kassitõu eripäradega.

Näiteks koerte kääbustõugudel esineb rohkem patella luksatsiooni (nt chihuahuad, pomeranian), suurtel koertel puusa düsplaasiat (saksa lambakoer, rottweiler, mastifid), brahhütsefaalsetel tõugudel aga hingamisprobleeme (nt mops, prantsuse ja inglise buldog, bostoni terjer).

Kassitõugudest näiteks Briti lühikarvalistele on soodumus ülekaalulisusele.

Scottish foldi– tema lontis kõrvad tulenevad geenimuutusest, mis mõjutab kõiki tema organismi kõhri. Seetõttu tuleb tal ette degeneratiivseid liigesehaigusi.

Sfinks – puuduva karvkatte tõttu esineb sel tõul nahaprobleeme ja -vigastusi, seennakkusi, päikesepõletusi, samuti on neil alajahtumise oht suurem. Vajab regulaarset vannitamist sobiva vahendiga, et nahalt ja küünevallidelt rasu maha pesta.

Bengal – teda võib olla tubastes tingimustes raske pidada, kuna suure aktiivsuse tõttu võivad tal kergesti tekkida käitumisprobleemid.