Viimaste aastate karmim juhtum: keskkonnaamet kahtlustab viit inimest salaküttimises

Ilvesenahad Foto: Keskkonnaamet

6. märtsil pidasid keskkonnaameti ametnikud koostöös Lääne prefektuuriga kinni neli meest, keda on alust kahtlustada jahiuluki küttimise nõuete rikkumises ning ühe mehe, keda kahtlustatakse jahiuluki küttimise nõuete rikkumisele kaasaaitamises, tekitades sellega olulist kahju keskkonnale. Kahtlustuse järgi võisid mehed salaküttimise tulemusena ebaseaduslikult tappa kümneid metsloomi.

Lääne ringkonnaprokurör Indrek Kalda sõnas, et tegemist on esialgse kahtlustusega, mis võib edasise menetluse käigus muutuda. «Kahtlustuse kohaselt võisid mehed salaküttimise tulemusena ebaseaduslikult tappa kümneid metsloomi, muu hulgas põtru, metssigu, ilveseid ja hunte. Praeguseks kogutud tõendid annavad alust kriminaalmenetluse käigus põhjalikumalt kontrollida, kas ja mil määral kahtlustatavad jahipidamise nõudeid rikkusid,» ütles ringkonnaprokurör Indrek Kalda.

«Salaküttimine seab ohtu meid ümbritseva looduskeskkonna tasakaalu ja elurikkuse, kahjustades potentsiaalselt kõnealusel juhul suurulukite liigirikkust Eesti metsades. Seetõttu on keskkonnakuritegude avastamine ja lahendamine üks oluline valdkond, kuhu oma teraviku suuname,» lisas ringkonnaprokurör Kalda.

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja järelevalve valdkonnas Olav Avarsalu sõnul on tegemist viimase kümnendi suurima salaküttimise menetlusega, mille puhul on esialgne keskkonnakahju küündinud pea 44 000 euroni.

«Teist niivõrd suurt ja organiseeritud salaküttimise juhtumit pole keskkonnaameti menetluses olnud. Tegemist on äärmiselt kahetsusväärse juhtumiga, kuna kahtlustus salaküttimises ja sellele kaasaaitamises on esitatud ametlikele jahimeestele. Tõendite kogumiseks tehti läbiotsimisi kahtlustatavate elukohtades, kust leiti nii ebaseaduslikke relvi ja laskemoona kui ka ulukite nahkasid ning muid tõendeid,» ütles Avarsalu.

«Palume kindlasti võimalikust salaküttimisest keskkonnaametile alati teada anda, selline tegevus rikub nii looduslikku tasakaalu kui kahjustab ausate jahimeeste mainet. Salaküttidel tasub omakorda arvestada, et mis toimub metsas, see ei jää metsa, vaid jõuab varem või hiljem keskkonnaameti uurijateni,» rääkis Avarsalu.

Lääne prefektuuri kriminaalbüroo juhi Margus Raspeli sõnul on tegemist kindlasti erakordse sündmusega. «Et tegemist on tulirelvadega toime pandud kuritegudega, suhtume neisse väga tõsiselt. On oluline, et relvad ei oleks inimeste kasutuses, kes oma käitumise ja väärtushinnangute tõttu võivad kahju teha. Salaküttimine on rikkumine, mis iseloomustab relvaloaomanikule lubamatut ohtlikku käitumist.»