Varjupaikade karmi minevikuga Drimmi, kes oli varjupaika saabudes kõhn kui luukere, kuid on nüüd täielikult muutunud välimusega.
ENNE JA NÜÜD FOTOD ⟩ Koer oli varjupaika saabudes kõhn kui luukere, kuid on nüüd täielikult muutunud
Varjupaikade hoole alla satuvad tihti koerad, kes ei ole enam oma esimeses nooruses ja kes on jõudnud elu jooksul juba nii mõndagi läbi elada. Paraku kipub olema nii, et see läbielatu ei ole olnud meeldiv. Kuna 5+ vanuses koertele on kodupakkujaid väga raske leida, venib selliste koerte varjupaigas viibimise aeg tihti väga pikaks.
«Juuresoleval pildil on armas koer Drimm. Tema minevik ei möödunud õnnelikult – ta elas elu, kus puudus armastus ja hool ning talle ei olnud tagatud isegi toitu. Meie hoole alla saabudes oli ta kui kõhetunud luukere,» sõnas Varjupaikade MTÜ kommunikatsioonijuht Anni Anete Mõisamaa.
Sellised koerad vajavad Mõisamaa sõnul palju tegelemist, et taastuks usaldus inimese ja ümbritseva maailma vastu; kui ka ravi ning üles turgutamist. «Annetajate abiga sai Drimm jälle elurõõmsaks usaldavaks sõbrakeseks. Kahjuks on veel palju Drimmi-suguseid koeri, kes ootavad oma võimalust,» sõnas Mõisamaa.
5aastane Drimm on laavakoogi värvi kasukaga koer, kelle ruudukujuline eksterjöör ja seljale kaarduv saba kõnelevad laikadest tema esivanemate seas. Üsna laikalaadne on ka Drimmi iseloom: elav, tähelepanelik ja hasartne.
«Varjupaika saabudes oli koer nii nälginud, et meenutas pigem järjehoidjat kui koera. Varasema elu napp ninaesine on Drimmis põhjustanud veendumuse, et süüa tuleb seni kuni kõrvust hakkab vähehaaval välja ajama. Tänaseks on Drimm kosunud, kuid kehaehituselt jääbki ta saledaks ning ega ta söömisharjumused kuigivõrd muutunud ei ole,» kirjeldatakse Drimmi varjupaiga kodulehel.
Drimmil on lootust endale uus kodu leida, sest Varjupaikade MTÜ kodulehel on kirjas, et ta on broneeritud.
Selle lingi kaudu tehtud annetused lähevad otse varjupaigas koduootavate ja palju läbielanud seeniorkoerte aitamiseks.