Regionaalminister Madis Kallas leiab, et lemmikloomadel võiks olla kohustuslik kiibistamine ja üks riiklik register.
Uus süsteem tulekul: koerte ja kasside kiibistamine tahetakse kohustuslikuks muuta
Kasside, koerte ja valgetuhkrute kohustuslik kiibistamine aitab kadunud loomad kiiremini omanikeni toimetada ning näitab selgelt ära, kes looma eest vastutab. Ühtne riiklik lemmikloomaregister tõhustab kohalike omavalitsuste ja varjupaikade tööd hulkuvate loomadega ja aitab paremini avalikke teenuseid ning linnaruumi kujundada.
Huvipooltele tagasisidestamiseks saadetud veterinaarseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse kohaselt soovitakse muuta kohustuslikuks koerte, kasside ja valgetuhkrute kiibistamine, et luua senisest selgem ülevaade, kellele levinuimad lemmikloomad kuuluvad.
«Kui varjupaigad ja kohalikud omavalitsused teavad looma omanikku, saab näiteks viia hulkuva looma otse omanikule ja vältida varjupaika viimist ning seal viibimisega kaasnevaid suuri kulusid või ka tunduvalt vähendada varjupaigas viibimise aega. Teisalt saame ka teada, kes vastutab halvasti koheldud või avalikku korda rikkunud looma eest,» rääkis regionaalminister Madis Kallas.
Uus süsteem
Ühtne riiklik lemmikloomaregister võtaks ära kohalikelt omavalitsustelt surve luua ja ülal pidada eraldi piirkondlikke registrisüsteeme ja väldiks olukordi, kus ka kiibistatud loomale ei suudeta siiski omanikku leida. See omakorda aitab vähendada ülekoormatust kodutute loomade varjupaikades.
«Soov saada ühtne riiklik register on tulnud nii loomakaitseseltsidelt, varjupaikadelt kui ka kohalikelt omavalitsustelt. Senistel eraalgatuslikel lahendustel on olnud tervikliku pildi saavutamisel kitsaskohti. Ühtne andmebaas tagab selle, et kiibistatud loom ja tema omanik on tuvastatavad igal pool Eestis. Lisaks saavad kohalikud omavalitsused ülevaate, millistes piirkondades üldse lemmikloomi peetakse, et võtta seda arvesse teenuste või ka avalikus ruumis parkide, koerte mänguväljakute või prügikastide planeerimisel,» ütles minister Kallas.
Väljatöötamiskavatsusele oodatakse tagasisidet kuni 29.12.2023. Seejärel arutatakse osapooltega koos läbi üleminekuperiood ja muud olulised asjaolud. Eelnõu jõustumine on planeeritud 2026. aastaks, riikliku lemmikloomaregistri kasutusele võtmine 2027. aastaks.