PILK PEALE ⟩ Eestimaa Loomakaitse Liidu toetuseks korraldati heategevuslik oksjon

Oksjoni näitus on avatud 10.–18. novembril Reval Auto esindussalongis Tallinnas. Foto: Remo Tõnismäe

Kuni 17. novembrini saab SIIN veebikeskkonnas osaleda oksjonil, mille tulu annetatakse Eestimaa Loomakaitse Liidu hoole all olevate loomade (päästetud loomad hoiukodudes, koerte keskustes ning kassitubades) raviarvete ja toidu eest tasumiseks.

Oksjonil on viis suuremõõtmelist pilti MA+KE labi disaineritelt, kes koostöös Audiga andsid AI-le ülesandeks kujutada nelja Eesti linna 30 aasta pärast.

Eestimaa Loomakaitse Liidu esindaja Piret Teesi sõnul on oksjoniga laekuv annetus liidu hoole all olevatele koertele ja kassidele hädavajalik tugi. «Meie kõige suurem kuluartikkel on päästetud loomade raviarved, mis ulatuvad igas kuus tuhandete eurodeni. Samuti on meile praegu esmatähtis hoiukodude ning keskuse ja kassitubade toiduga varustamise küsimus. Hädalisi on palju ja tuleb ainult juurde,» ütleb Tees.

«Oleme siiralt tänulikud Audi meeskonnale ja MA+KE labi disainerite algatuse üle ning otsusele suunata oksjonitulu just loomadele. Täname südamest ka Eesti Kunstioksjonite meeskonda, kes võimaldab oma keskkonda kasutada ja organiseerib oksjoni heategevuslikus korras. Oleme kindlad, et jõulud tulevad hoiukodude loomadele helgemad. Kutsume inimesi üles loomadest hoolima ning hätta sattunud loomade elu väärtustama,» sõnab Eestimaa Loomakaitse Liidu esindaja.

Oksjonipiltidel on futuristlikud vaated Eesti linnadest – Tallinn, Tartu, Pärnu, Kuressaare.

MA+KE labi disaineri Martin Tõntsi sõnul võimaldab tehisintellektiga loodud kunst liikuda ajas mängleva kergusega. «Ühendades Eesti linnade ikoonilised vaated ja meie tulevikuootused, on võimalik kujutleda end 30 aasta kaugusele – näiteks aastasse 2053.»

«Igast linnast otsisime lähteülesannet ette valmistades vaateid või siluette, mis on omal moel ajatud, nostalgiahõngulised või äratuntavad. Ikoonilised objektid annavad märku, mis on meile oluline, isegi kui mõnikord leiame need üles AI abiga,» märgib disainer.

Tallinna vanalinn

Praegused arutelud selle üle, kas Tallinna vanalinn peaks olema turistidele või tuleb see kohalikele tagasi võita, vaid kinnitavad, kuivõrd oluline ja sissejuurdunud on Tallinna vanalinn sümbolina eestlaste mälupildis.

«Meie mõttemängus, milline võiks olla Tallinn 30 aasta pärast, on vaated Tallinna südamest reaalsed. Ajaloolised majad on kõrvuti päris tänavatega, mida mööda saab endiselt kõndida, ratta ja autoga sõita. Pildilt ei puudu siiski ka futuristlikud objektid ja hooned, mis kujutlusvõimet tiivustavad. Ühtlasi kutsub pilt vaatajaid üles mõtlema, millisena tahame näha ja kogeda seda tuleviku-Tallinna, kus tõenäoliselt valmistutakse juba linna esmamainimise 900. aasta tähistamiseks,» ütleb Martin Tõnts.

Tartu kaarsild

Teisel pildil on kujutatud Tartut, mille linnasüda on läbi viimase kolme kümnendi olnud pidevalt suures muutumises. Inimesed, kes üle mitmete aastate satuvad ülikoolilinna, on teinekord üllatunud, kuidas linnasüda võib erinevatele inimestele tähendada erinevaid paiku. «Tartus valisime pildile Tartu kaarsilla äratuntava kaare, mis on kui stabiilsuse looja ülejäänu muutuva kõrval. Kas Tartu tunnus võinuks olla ka Tartu Ülikool? Ei tea, sest ülikoolgi on pidevalt muutumises ja järjest ehitatakse uusi hooneid. Sellel pildil on koos kui kaks eri ajastut: legendaarne ja uus. Selle kõrval päikeseline ilm ja helge tulevikupilt toovad kaasa 1993. aasta vabanemise ja lootusrikka meeleolu,» jätkab Tõnts.

Pärnu jahisadam

«Pärnus oleme valinud moodsama suuna ja nähtav tulemus püüab peegeldada ootusi, milline võiks välja näha 21. sajandi kuurortlinn. Kuna maailm areneb jõudsalt, siis ka traditsiooniline kuurort tahab ajaga kaasas käia, säilitada oma tunnusjooni ning ranna-ala muutub koos sellega.»

Kuressaare kui mereäärne pelgupaik

«Kuressaaret näitame aga kohana, kus aeg on mõnusalt seisma jäänud – kõik siin elus ei peagi muutuma, meile peavad jääma alles ka meie pelgupaigad ja nostalgilised kohad. Vaikne saarevaib käib kaasas kõigi traditsiooniliste sündmustega, isegi kui ülejäänud elu muutub,» selgitab disainer.

Lennart Meri lennujaam

Eesti väikeriigina ei saa üle ega ümber sellest, kuidas oleme valmis olema ühenduses maailmaga. Kui lihtne saab meie väljalend ja koju tagasitulek olema, ja kui tarmukatena tahame end näidata.

«Seetõttu leidub tööde hulgas Tallinna vaade – Lennart Meri lennujaama, mille postmodernne kõrge harjaga katus on eriti äratuntav, meenutades rehielamut ja olles oma ainulaadsuses põnev sild mineviku ja tuleviku vahel. Kas 2053. aastal võiksime olla pigem hommikuinimesed, suhtlus maailmaga võiks olla kiire ja lähedane,» küsib disainer Martin Tõnts.

Tööde autor: MA+KE lab + AI

Tööde tehnilised parameetrid: digiprint alumiiniumkomposiidil mõõtmetega 40 x 100 cm

Oksjoni kuupäev: 10.–17. november 2023

Oksjoni toimumiskeskkond: www.eestikunstioksjonid.ee

Tellija ja annetaja: Audi Eesti

Oksjoni tulu saaja: Eestimaa Loomakaitse Liit

Oksjoni näitus on avatud 10.–18. novembril Reval Auto esindussalongis Tallinnas.