Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

USKUMATU LUGU Julmalt tänavale visatud kodurotid pääsesid eluga vaid tänu sellele, et...

Päästetud loomakesed.
Päästetud loomakesed. Foto: MTÜ Väikeste Loomade Abi

MTÜ Väikeste Loomade Abi jagab uskumatut lugu kodurottidest Teedust ja Kristjanist, kelle keegi ilmselt oma kodust välja tänavale viskas ja keda vabatahtlikud mitu päeva halba ilma trotsides mööda linna taga otsisid.

5. oktoobril edastati MTÜ-le Väikeste Loomade Abi video Šnelli pargist uitavast siiam-rotist, kes ilmselgelt viibis oma harjumuspärasest keskkonnalt eemal. Vabatahtlikud käisid teda otsimas ja panid ka üles erinevad kuulutused. Möödus ööpäev, kui laupäeva hommikul tuli ootamatu kõne, et rott on leitud. Vabatahtliku saabudes võrreldi videot leitud loomaga ja tunti rõõmu, et jooksik oli leitud. Hoiukodusse sõites põõnas väike ja väsinud loomvabatahtliku hõlmas nagu poleks ta nädal kaks puhata saanud. Vabatahtlikud arvasid, et see lugu on lõppenud ja olid rõõmsad, et said ühe õnnetukese saatuseraamatusse ilusa peatüki kirjutada.

Ootamatu pööre

Rahutunnet jagus kuni 9. oktoobri hommikuni, kus saadi teine teade, et samas kandis märgati taaskord kodurotti meenutavat looma. Vabatahtlik oli 20 minutiga kohal ja asus otsima, kuid tulutult. Mõned pikad tunnid hiljem, kui õues oli vaid viis soojakraadi ja jäiselt lõikav tuul, taheti korraks veel anda enda panus ja minna looma otsima, ning veenduda, et teda tõesti ei ole seal. Põõsaid uurides kappas vabatahtlikule esmalt vastu metsik rott, kes jäeti südamerahus oma kodupaika.

Siis aga juhtus midagi ootamatut: «Jäime silma ühele armasale naisele, kes küsis, mida me otsime ja läbi väga ootamatu juhuse oli see sama naisterahvas märganud just tagaotsitavat valget rotti, juhatades meid otsingutega seljataga asuvasse põlve-kõrguse rohu sisse, kuhu väikemees oli just peitu lipsanud,» rääkis MTÜ vabatahtlik.

Tänu juhuslikult kohtumisele õnnestuski loom leida, sest piisas vaid mõne minutilisest rohus tuuseldamisest, kui siiam-rott ennast näitas. Esialgu oli loomake vabatahtliku sõnul hirmunud ning tundis ilmselt suurt ohtu, mõne hetke möödudes aga rahunes ja lubas end kaasa viia.

Kuna ilm oli kole ja vabatahtlik rottidega sina peal, pisteti väike rännumees tuule eest põue, kus ta kiiresti rahu leidis ja unele jäi. Esmase ülevaatuse käigus selgus, et uus poiss hingab pahasti (hingamisteedes on kuulda räginat), hoiab nähtavalt oma paremat esikäppa ja on värskeid väliseid haavu täis, mis tõenäoliselt on tekkinud metsikute rottidega kaklemisest.

Tänaseks on rotid saanud hinge tõmmata, välja magada ja ära harjuda. Tavapärane koduroti elu hakkab jumet võtma, kus toit on tavapärane ning hellitused igapäevased ja kohustuslikud. Vabatahtliku sõnul pole tegu esimeses nooruses rottidega, vaid vanemate härradega, mille tõttu nad ei oleks head kandidaadid loovutamiseks ja leidsid sellepärast oma päriskodu MTÜ vabatahtliku juures.

Päästetud rottidele pandi nimeks Teet ja Kristjan. «Peale sellise läbielamise ja ellujäämise on nad tõesti kaks kõige kangemat rotimeest,» ütles vabatahtlik.

«Juhul kui Sina, Sinu tuttav või keegi pereliikmetest on väikese loomaga hädas, siis palun võtke meiega ühendust ja ärge jätke oma hoolealuseid üksinda loodusse elu eest võitlema. Need loomad on statistika kohaselt hukule määratud ja see surm ei ole kerge, vaid sageli piinarikkalt veniv. Me ei mõista kedagi hukka selle eest, kui te olete sattunud seisu, kus te peategi loomadest loobuma. Küll aga on meile mõistmatu, kui loomad on sattunud tänavale ning nagu eelkirjeldatud juhtumi põhjal näeme, et tegu on ühe pere loomadega, kes on koos vabadusse lastud. Me teeme oma tiimiga endast kõik oleneva, et aidata hätta sattunud ning koduta jäänud närilisi, kuid eelistame seda teha ikkagi suheldes inimestega, mitte läbi vihjete ja kuskilt põõsaste vahelt,» on MTÜ seisukoht.

MTÜ tegevusi saad toetada annetades:

MTÜ Väikeste Loomade Abi

EE051010220283363224

Selgitusse: Annetus

Tagasi üles