Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Heiki Valner Vuntsi tulevasele perele: ei hakka üldse ilustama ja algus ei saa teps mitte lihtne olema (1)

Artikli foto
Foto: Loomaveeb

Õnnetult auto taga lohisenud koer Vunts hakkab peagi otsima endale uut kodu. Kandidaate on loomapäästja Heiki Valneri sõnul praegu kümme, kuid kindlasti peavad kodupakkujad arvestama, et Vuntsi kasvatamine ei saa olema kõige lihtsam ülesanne.

Vunts on Valneri sõnul koer, kel on parajalt iseloomu ning hoolimata oma väiksest kasvust on ta uskumatult tugev. «Kui ikka jääb midagi nuusutama, siis ei vea teda paigast isegi tankiga mitte. Kukub juba ka tirima ja rammu muudkui koguneb,» kirjutas Valner Loomaveebis.

Lisaks peab Vunts vist kliinikuhoonet uueks koduks ja kõiki möödujaid piidleb ülima tähelepanelikkusega. Mõnede tema arust kahtlaste indiviidide suhtes toob kuuldavale ka haugatuse. Hääl on tal madal bass ning selle põhjal võiks arvata, et ta on vähemalt saja viiekümne kilone koeramürakas, mitte kleenuke kutsikas.

Mida siis uut omanikku ees ootab? «Ei hakka üldse ilustama ja algus ei saa teps mitte lihtne olema, sest Vunts on vabakasvatuse «toodang», kes vanapapile korralikult olla pähe istunud,» kirjutas Valner. 

Vunts on harjunud vabalt jooksma ja perepoja sõnul oli ta käsutuses varem suisa 15 hektarit maad. Vunts olla perepoja sõnul ka kohati tõeline nuhtlus, kes korraga kõikjal suudab olla, muu seas avab ise uksi.

Lisaks hüppab Vunts inimeste ja autode, nii omade kui võõraste peale ning see tähendab määrdunud riideid ja kriibitud plekikolakaid. «Seepärast ta auto konksu külge pandudki ja jupp aega hiljem sõitma läinud taat ei pannud lihtsalt tähele,» lisas Valner.

Toas tormab Vunts teinekord nii intensiivselt ringi, et diivanid-toolid segamini ja isegi kapipealsed saavad kenasti tolmust puhtaks pühitud. «Meeldigu see või mitte, aga mingid piirid peavad meil kõigil, kaasa arvatud lastel ja loomadel olema ning nende selgekstegemine ehk kasvatamine saabki olema uue pere esmaülesanne. Lisaks peab olema uuel kodul aega, tahtmist ja energiat noore koeraga tegelemiseks,» rõhutas Valner.

Mõistagi vajab Vunts veel mõnda aega taastumist ja raviplaani täitmist, aga kaasnevate kulude pärast ei pea muretsema ning need jäävad loomapäästegrupi kanda. Vuntsile on praegu kümme kodupakkumist – üks loomade kiirabi kliiniku vahetus läheduses, kõige kaugem aga Soomemaal. Järgmisel nädalal hakkab Valner kõiki läbi helistama.

«Mõelge kohe hästi, sest lemmiku majja toomine pole armununa uisapäisa meheleminek või naisevõtt, vaid see tuleb ikka korralikult läbi seedida! Kui te ikka 100 protsenti kindlad pole, siis jätke parem lemmik võtmata – endal lihtsam ja ka loomale parem. Vaatamata püüdlustele ei pruugi Vunts ikkagi uude koju kohe sobida ja sestap jääb ta, kuni asi pole raudpoltkindel, loomapäästegrupi hingekirja. Kindlasti jääb ka Vuntsi edasine elu ühiskonna ja loomasõprade kõrgendatud tähelepanu alla ning selle kõigega peab uus pere samuti paraku arvestama,» paneb Valner loomasoovijatele südamele.

Tagasi üles