Mis saab tori hobusest? Üks tõug, mitu arvamust
Eesti Hobusekasvatajate Selts (EHS) esitas tänavu kevadel Põllumajandus- ja Toiduametile (PTA) tori tõugu hobuste säilitus- ja aretusprogrammi. Kuna esitatud aretusprogrammis esinesid puudused, siis jättis PTA selle esialgu heaks kiitmata. Pärast pikka menetlust otsustas PTA aretusprogrammi heaks kiita.
PTA keeldus algselt aretusprogrammi tunnustamast eeskätt kahel põhjusel. Esiteks leidis amet, et EHS oleks pidanud esitama kaks aretusprogrammi nagu näeb ette põllumajandusloomade aretuse seadus (PõLAS). Selle kohaselt tuleb iga eristatava alampopulatsiooni kohta esitada vastav aretusprogramm.
Teiseks sooviti esitatud aretusprogrammiga liita universaal- ja aretussuuna (vastavalt TA- ja TB-tõuraamat) hobuste alampopulatsioonid ühte tõuraamatusse. Teisisõnu sooviti liita ohustatud alampopulatsiooni hobused ristamisprogrammiga, mis on PTA hinnangul seadusega vastuolus (PõLAS § 3 lõige 4). Seaduse kohaselt tohib ohustatud tõugu looma aretuses kasutada üksnes sama tõugu või samasse tõu alampopulatsiooni kuuluvat looma.
PTA otsustas aretusprogrammi heaks kiita, kuna menetluse käigus selgus, et EHS on otsustanud kaotada universaal- ja aretussuuna. Varasemad suunad liideti ühte tõuraamatusse ja neil on üks eesmärk- tõu parandamine ning säilitamine.
“Aretusprogrammiga soovitakse aretada ühtsete omadustega hobust, kes sobib kasutamiseks metsa- ja talutöödel, aga samas kõikidel ratsaspordialadel, hobuturismis, hipoteraapias, hobihobusena. Kõike eelnevat silmas pidades ei saa aretuse seaduse mõistes enam moodustuda eraldi alampopulatsioone, sest neid suundasid tori tõus enam ei ole,” vastas PTA Hobumaailmale.
Aastaid kestvad lahkhelid
Tulised vaidlused tori hobuse üle on käinud juba mitu aastat ja vaidluse tuumaks on küsimus sellest, kas tori tõug on üks tervik või on tori üks tõug, millel on kaks alampopulatsiooni. EHS arvab esimest. “Tori tõugu hobuste tõuraamatus ei ole eesmärki kasvatada erinevate omadustega hobuseid. Omadused on tõuraamatu osades (tõus) ühtsed,” põhjendas EHS ühes PTA-le saadetud kirjas.
Samas jaatati tori hobusetõu uuringus ja Tallinna Ringkonnakohtu otsuses alampopulatsioonide olemasolu (loe edasi “EHS kaotas kohtuvaidluse PTA-ga“). Seda seisukohta jagavad ka mõned kasvatajad.
Lars Uus, kes kuulub EHS-i tori tõugu hobuste kasvatajate haruseltsi juhatusse, peab alampopulatsioone normaalseks nähtuseks. “Kui ühe tõu raames on kaks aretussuunda, siis ma pean erinevaid alampopulatsioone normaalseks. Samast geenibaasist saab valikute tulemusena üsna kiiresti (2-3 põlvkonda) erinäolisi loomi/linde aretada,” leiab ta.
Larsiga on samal nõul tori hobuse kasvataja Marianne Põldmaa. “On tori tõug, millel on mitu alampopulatsiooni. Samas on aretussuuna (TB) tori hobuseid, kelle põlvnemisest võib leida vaid tilgakese tori hobust ja eks see alampopulatsioon sarnaneb ka põhjusega rohkem sporthobustele.”
“Kui tori tõug kuulutati 2003. aastal ohustatud tõuks ehk säilitamist vajavaks tõuks, siis hakkas kehtima põhimõte, et uut võõrverd ei tohiks lisada. 2008. aastal löödi tori hobuse tõuraamat kaheks, et arvestus oleks lihtsam ja ausam. Üks on kinnine, universaalsuuna ehk ohustatud tõugu hobuste tõuraamat, teine eksperimentaalne „sport-tori“ tõuraamat, “ seletab Lars.
Erinevad arusaamad puhasaretusest
Ehkki PTA kiitis esitatud aretusprogrammi heaks, märkis amet otsuses, et aretusprogramm ei vasta riigi poolt ohustatud tõugude säilitamiseks kehtestatud meetmetele. Samuti on PTA hinnangul muudetud puhasaretuse tähendust.
Kui varasemalt osalesid tori tõugu hobuste tõuraamatu universaalsuuna osa aretusprogrammis ainult samasse programmi ja tõuraamatu osasse kuuluvad hobused, siis nüüd loetakse sobivaks ka hobune, kelle kahes põlvkonnas on tori tõugu hobused.
Ameti hinnangul viiakse selliselt hobuste aretusse ristamisprogrammi hobuste aretusmaterjali, mis on vastuolus puhasaretuse põhimõttega. Aretusprogrammis kirjeldatud eesmärke saavutatakse meetoditega, mis sisaldavad ristamist komponenttõugudega: hannoveri, holsteini, trakeeni ja inglise täisverelise hobusega. EHS on veendunud, et komponenttõugu tunnustatud täku kasutusel saadakse tõupuhas loom. PTA leiab seevastu, et komponenttõugude tunnustatud täkkude kasutamist ei saa enam nimetada puhasaretuseks.
“Kuigi kahes põlvkonnas võib vanemate tõug olla märgitud „tori hobune“, siis komponenttõugudega ristamise tulemusena saab olla TB tähisega hobuste hulgas hobuseid, kelle eellastabelis on valdavalt komponenttõud,” seisab PTA otsuses.
EHS sellega ei nõustu. Seltsi sõnul ei ole seadusega kehtestatud nõudeid hobuse esivanemate tõu või põlvnemise osas. “Küll aga soovivad aretajad tõu jätkusuutlikuks säilitus- ja aretustöö läbiviimiseks tõuraamatu ohustatud tõugu looma osasse kanda neid tori tõugu järglaseid, kelle vähemalt kaks eellaste põlvkonda on tori tõugu hobused. See tähendab komponenttõust hobune võib esineda kolmandas põlvkonnas,” leiab EHS.
/nginx/o/2023/07/13/15453010t1h946a.jpg)
“2008. aastal suleti seaduse muudatusega ohutatud tõugude populatsioonid ja tõu ohustatud populatsioonid teistele tõugudele. Teist tõugu põllumajanduslooma oli lubatud aretuses kasutada üksnes sugulusaretuse vältimiseks juhul, kui aretuses kasutatavate isasloomade arv aretuspopulatsioonis on alla 10%,” kommenteerib PTA kommunikatsiooninõunik Elen Kurvits.
“2019. aastal karmistas riik ohustatud tõugude säilitamise reegleid veelgi. Seadusesse lisati säte, mille kohaselt ohustatud tõugu põllumajanduslooma aretuses tohib aretusprogrammis ettenähtud teist tõugu põllumajanduslooma aretusmaterjali kasutada üksnes teaduslikult tõendatud juhul ühekordsel ristamisel sugulusaretuse vältimiseks. Kui riigi poolt kehtestatud meetmed sulgevad ohustatud tõugude populatsioone ja alampopulatsioone, siis muudetud tori hobuse programm avab tõu teistele tõugudele,” märgib amet.
“Heaks kiidetud aretusprogramm on sisuliselt ristamisprogramm, milliste järgi toimetavad ka teised Eestis tuntud tõud nagu näiteks Eesti sporthobune või Eesti ratsaponi. Ristamisprogrammis kasutatakse komponenttõuge ristates neid omavahel ja saades tõupuhta aretushobuse,” toob Kurvits võrdluse.
EHS ei soovinud PTA otsust pikemalt kommenteerida, öeldes, et soovivad juhatuses antud teemat põhjalikumalt arutada.
Mis saab tori hobusest kui ohustatud tõust?
Kuivõrd tori hobuse aretusprogramm on tunnistatud sisuliselt ristamisprogrammiks, mis ei erine sporthobuse aretusprogrammist, on paslik küsida, kas tori hobusetõugu saab enam pidada ohustatud tõuks.
PTA märgib, et ohustatuks tunnistamise kriteeriumid ning volitus ohustatud tõugude loetelu kehtestamiseks on antud regionaalministrile. “Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile on edastatud teave tori tõugu hobuste säilitus- ja aretusprogrammi ning jõudluskontrolli korra muudatused heakskiitmise kohta. Samuti selle kohta, et tori tõusiseselt ei ole enam erineva aretuseesmärgiga universaal- ja aretussuunda ning seetõttu ei saa universaal- ja aretussuuna hobused enam moodustada PõLAS-e § 2 lõike 2 mõistes eraldi alampopulatsioone. Lisaks on PTA öelnud, et esitatud aretusprogramm ei ole kooskõlas PõLAS-e § 3 lõigetes 4 ja 5 sätestatuga,“ vastab PTA.
“Neile hobusekasvatajatele, kes tunnevad muret tori hobuse eristuva osa kadumise pärast, saab öelda, et jätkuvalt vastab riigi poolt kehtestatud säilitamise meetmetele tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni aretusprogramm ja nimetatud populatsioon ei ole kuhugi kadunud,” annab PTA kasvatajatele soovituse.
Kuidas elab tori hobune aastal 2023?
“Tori hobune elab väljasuremise äärel,” ütleb Lars pikema sissejuhatuseta. “Kasvatajad vananevad, aretustöö koordinatsioon on puudulik, aretusmaterjali vähesus, kasvavad sisendhinnad ja täiesti kohutavalt rikutud imidž muudab tori hobuse kasvatamise üksikute „hullude“ ettevõtmiseks. Need hullud ei anna kahjuks EHS-is tooni, kuna on tööga hõivatud või heitunud. Seega elavad nad sport-tori aretajate otsuste armust, “ manab ta tulevikust trööstitu pildi.
“Tori Hobusekasvandus, mis peaks kindlustama kvaliteetse aretusmaterjali olemasolu nõudlikule kasvatajale, tegeleb endiselt ristandite aretuse ja tõukarja laiali müümisega ning pakub aretuseks peamiselt Arhippose liini täkke, kes on raskesti taltsutatavad, tujukad ja vähese töötahtega ning ka pärandavad neid omadusi,” on Lars kriitiline. “Nagu juba paar aastakümmet säilib tori hobune praegu mitte tänu, vaid vaatamata EHS-i ja Tori Hobusekasvanduse tööle.”
Positiivse arenguna näeb Lars koroonapandeemiast tingitud kriisi, mille tulemusena on kasvanud nõudlus hobuste turule, mille tagajärjel tõusid ka hobuste hinnad tunduvalt. “Puhta põlvnemisega tori märasid otsitakse tikutulega taga ja harrastushobuseid ostetakse üha rohkem,” sõnab Lars. “Need tendentsid annavad kasvatajatele rohkem julgust ja sissetulekut. Kuna tõubaas on sedavõrd kokku kuivanud (ca 40-60 sünnitavat mära), siis on siit ka raske mingit olulist populatsiooni suurenemist ette näha. Endiselt liigub väga head aretusmaterjali Eestist takistusteta välja ja riik ei võta oma kaitse all oleva tõu säilitamiseks mingeid preventiivseid samme ette.”
Marianne on optimistlikum. “Ma ütleks, et võitlus tõu säilimise eest on muutunud aktiivsemaks,” leiab ta. “Mära omanikud teevad järjest teadlikumaid otsuseid täkkude valikul. Ei vaadata vaid tõunimetust passis, vaid uuritakse ka täku põlvnemist.”