TASUB TEADA ⟩ Levinumad haigused, mis ohustavad kutsikaid ja kassipoegi

Foto: Shutterstock

Õnneks satuvad kutsikad ja kassipojad enamasti loomakliinikusse rutiinseks esmaseks ülevaatuseks, vaktsineerimiseks ja mikrokiibistamiseks. Terviseprobleemidest, millega kliinikusse pöördutakse, on sagedasemad seedehäired, välis- ja siseparasiidid ning viirushaigused.

Milliseid haigusi saab kutsikatel ja kassipoegadel ennetada vaktsineerimisega?

Paljusid probleeme aitab ära hoida regulaarne ning õigeaegne vaktsineerimine. Kutsikatel aitab vaktsineerimine vältida haigestumist koerte katku, parvoviirusesse, nakkavasse hepatiiti, leptospiroosi ja kennelköhasse. Kassipoegadel saame vaktsineerimisega vältida kassikatku nakatumist ning vältida või haiguskulgu kergendada kasside herpesviroosi ja kalitsiviroosi puhul. Marutaudi vastu saab vaktsineerida nii koeri kui kasse.

Millised on levinud viirushaigused koertel ja kassidel?

Õnneks on usin vaktsineerimine tänaseks mitmed nakkushaigused harulduseks muutnud, siinhulgas koerte katk ja marutaud. Paraku esineb neid aegajalt siiski metsloomadega levides või vaktsiiniskeptiliste loomaomanike läbi. Osade haiguste vastu pakub vaktsiin vaid osalist kaitset kergendades haigussümptomeid, kuid nakatumist alati vältida ei saa, näiteks kasside herpesviiruse või koerte leptospiroosi puhul. Suuremas ohus nakkushaigustele on noored loomad, kes pole veel jõudnud täieliku vaktsineerimisskeemi lõpuni. Tutvustame lähemalt kutsikaid ja kassipoegi sagedamini ähvardavaid, kuid vaktsiinvälditavaid viirushaigusi.

Koerte parvoviroos on kutsikaid ja vaktsineerimata täiskasvanuid tabandav nakkushaigus, mida iseloomustab äge sooltepõletik, isutus, loidus, verine kõhulahtisus, oksendamine, šokk, südamelihase põletik. Viirus eritub roojaga, peiteaeg on kuni 2 nädalat. Ravita on suremus suur, võib esineda ka kutsikate äkksurma ning mitmesuguseid tüsistusi.

Koerte kennelköha ehk nakkav trahheobronhiit on väga nakkav koerte hingamisteede haiguste kompleks, mida põhjustavad erinevad viirused ja bakterid ja mida iseloomustab köha, silmanõre, ninanõre ja mõnikord bronhopneumoonia. Kõige tavalisemad haigustekitajad on koerte paragripi viirus, koerte adenoviirus-2 ja Bordetella bronchiseptica. Tegu on piisknakkusega, peiteaeg 3-10 päeva. Köha on sageli tugev, „raiuv“, nagu oleks midagi kurku kinni jäänud, esineb ka läkastamist ning koer võib olla loid. Enamasti laheneb köha ise umbes 10 päevaga (kuni 3 nädalat). Raskematel juhtudel on vajalik antibiootikumiravi.

Kasside herpesviroos ehk nakkav rinotrahheiit on väga nakkav kaslaste viirushaigus, mida iseloomustab ülemiste hingamisteede põletik, silmapõletik, igemepõletik. Viirus eritub kehanõredega nii otsekontaktil kui kaudselt.

Kasside kalitsiviroos on ülemiste hingamisteede tabandumisega kulgev nakkushaigus, mida iseloomustavad aevastamine, ninanõre, silmanõre ja -põletik, igemepõletik, suu limaskesta haavandid, harvem artriit, pneumoonia, nahahaavandid, seedehäired. Viirus eritub kehanõredega nii otsekontaktil kui kaudselt. Nii herpesviirus kui kalitsiviirus jääb nakatumisjärgselt kassi organismi ning võib stressiolukordades uuesti aktiveeruda, samuti võib kass viirust eritada pikka aega pärast tervenemist. Viirustüvesid on palju ja vaktsineerimine ei pruugi tagada täielikku kaitset nakatumise eest. Küll aga põevad vaktsineeritud kassid kergemini läbi haigust, mis võib olla ka surmav.

Kasside panleukopeenia ehk katk on kaslaste parvoviroos, mida iseloomustab äge sooltepõletik, vere valgeliblede vähesus, närvinähud, sigimishäired. Kassipoegadel esineb äkksurmasid või hääbumist („fading kitten syndrome“), suremus on suur. Vaktsineerimine annab haigestumise eest kindla kaitse.

Seedehäirete sümptomid ja põhjused

Seedehäirete hulka kuuluvad kõhulahtisus, oksendamine ja isutus, mis võivad esineda korraga või ükshaaval. Kõhukinnisust esineb noorloomadel harvemini. Ka rohked soolegaasid on märk seedehäirest, isegi kui roojakonsistents on normipärane. Roe võib olla verine, limane, roojamise sagedus võib olla tõusnud. Kõhulahtisus jääb paraku sageli märkamatuks, kuna omanik ei pruugi täpselt teada, milline ebanormaalne roe välja näeb. Kahtluse korral võib otsida Internetist nö roojaskoori kaarti (fecal score chart), mille järgi väljaheidet hinnata. Üldiselt ei tohiks olla kõvad pabulad ega roojapall laiali valguda.

Seedehäired on noortel loomadel enamasti põhjustatud toidumuutusest, aga ka siseparasiitidest, stressist, nakkushaigustest.

Uude koju minek, isegi kui elutingimused paranevad, on loomale suur stress ning võib tekitada kõhulahtisust või isutust. Sageli kaasneb toidumuutus, sest uues kodus on uued toidud ja maiused. Sageli tuntakse huvi ja neelatakse alla prügi või muud, mis võib kõhuprobleeme tekitada; eriti kurikuulsad „sodisöödikud“ on kutsikad.

Siseparasiitidega nakatumine võib toimuda juba enne võõrutamist kokkupuutel emaga ning kutsikatel isegi enne sündi. Kutsikatel- kassipoegadel on sagedasemad kahjustajad solkmed, paelussi elutsükkel on nii pikk, et päris väikestele tervisemuresid veel tekitada ei jõua.

Kutsikate üks raskemaid nakkushaigusi on parvoviirus, mille vastu saab vaktsineerida, kuid haigestumist tuleb siiski ette, kui kutsikas on näiteks toodud välismaalt ja vaktsiinid on veel tegemata. Kassipoegadel võib raskeid seedehäireid põhjustada kassikatk, mida esineb rohkem kolooniatest päästetud vaktsineerimata kiisudel.

Mida teha lemmiklooma seedehäirete puhul?

Seedehäireid täielikult vältida ehk ei õnnestugi, on kergemad kõhulahtisused ka näiteks vaktsineerimise üks võimalikke kõrvaltoimeid. Esmaabiks tasub kodus valmis hoida probiootikume ning mure korral loomakliinikusse konsultatsioonile pöörduda. Küll aga saame omalt poolt hoolitseda lemmiku toidulaua eest, et toit oleks tasakaalustatud ja täisväärtuslik ja toidumuutused toimuksid järkjärgult vana ja uut toitu kõrvuti serveerides. Järsk toidumuutus või harjumatu maius võib tekitada seedehäire. Kui loomake on teadaolevalt närviline ja stress tekitab seedeprobleeme, tasuks juba enne häirivat sündmust (nagu kliiniku külastamine) hakata probiootikume andma.

Kuidas kasutada ussirohtu?

Ussirohtu tuleb manustada vastavalt kehakaalule regulaarselt. Täpse skeemi ja ravimpreparaadi peaks läbi arutama loomaarstiga, kuid reeglina antakse kutsikale ja kassipojale ussirohtu 1 kord kuus kuni 6-kuuseks saamiseni, edaspidi vastavalt tema elustiilile ehk parasiitidega nakatumise riskile. Kutsika-kassipoja ema peaks saama ussirohtu ka tiinuse ja imetamise ajal, et vältida nakatumist juba sünnihetkel. Raske nakatumise korral on parasiite näha roojas või okses. Kui neid näha ei ole, ei tähenda see, et usse poleks, ussirohtu tuleb anda kõigile kassidele ja koertele, ka tubastele. Täpne vaktsineerimisskeem tasub samuti arutada läbi oma loomaarstiga, kuna oleneb looma elutingimustest, vaktsiinidest jms. Enamasti alustatakse 6-8-nädalaselt esimese vaktsiiniga, viimane kutsika-kassipojaea vaktsineerimine võiks toimuda 16-nädalaselt.

Millised on levinud kassidele ja koertele ohtlikud välisparasiidid?

Välisparasiidid on putukad ja lestad, kes elutsevad looma kehapinnal tekitades sügelust ja nahaprobleeme.

• Enamasti on levinud kassikirp, kes ei ole peremehe osas valiv, esineb ka inimesel. Looma peal on näha täiskasvanud kirbud, kes imevad verd, need moodustavad ainult 5% populatsioonist. Enamus on munad, vastsed, nukud keskkonnas, nt põrandapragude vahel, koridorides. Kirbud levitavad siseparasiiti koeraviiki ja põhjustavad kirbuallergiat, ravis on oluline ka keskkonnatöötlus ja ussirohu andmine. Kirpude puhul ei ole tegu „mustusehaigusega“; kirpe pole tihtipeale näha, mis ei välista nakatumist ja kirpudega nakatumiseks ei pea inimesel lemmikloomi olema (levivad kortermajades, suvilates, kõikjal).
• Täide ja väivide tabandus: Koeratäi, Koeraväiv, Kassiväiv. Põhjustavad kerget sügelust, raskel tabandusel aneemiat. Tingud (munad) kinnituvad karvadele. Võivad levitada koeraviigi mune.
• Võsapuuk, laanepuuk ja järjest uued lisanduvad puugiliigid, arvukus järjest tõuseb. Puukide ohtlikkus seisneb zoonooside kandvuses ehk nende vahendusel on ohustatud loomaomanik. Koertel esineb nakatumist borrelioosi, babesioosi, erlihhioosi ja anaplasmoosi. Kassid tavaliselt kliiniliselt ei haigestu. Entsefaliiti lemmikud ei haigestu, kuid võivad haiguse kanda inimesele. Leitud puuk eemalda kohe! Puugitõrje peab olema toitumisvastane ja peletav.
• Kuulmesügelislest (otodektoos) tekitab tugevat kõrvade sügelust ja väliskõrvapõletikku. Sageli on märgatav tumepruun kohvipurulaadne nõre ühes või mõlemas kõrvas.
• Heiletielloos ehk kõõmalesta tabandus, nö “kõndiv kõõm” on väga nakkav, tekitab lisaks kõõmale kerget sügelust, harva allergiat.
• Sarkoptoos koertel, notoedroos kassidel, demodikoos enamasti kutsikatel on lestaliste põhjustatud sügeluse, karvakao ja nahakahjustustega kulgevad haigused.

Kirpude ja puukide tõrjeks ja ennetuseks saab kasutada käsimüügiravimeid- turjatilku või kaelarihma, päris pisikeste loomade puhul spreid. Lestaliste põhjustatud haigused vajavad nii diagnoosimiseks kui raviks loomaarsti ülevaatust.

Allikas: PetCity blogi