:format(webp)/nginx/o/2023/06/15/15391976t1h75d8.jpg)
Keskkonnaamet jagas sotsiaalmeedias südamlikku lugu sellest, kuidas pesast välja kukkunud kaitsealused linnupojad said tagasi võimaluse vanemate hoole all kasvada.
Keskkonnaamet jagas sotsiaalmeedias südamlikku lugu sellest, kuidas pesast välja kukkunud kaitsealused linnupojad said tagasi võimaluse vanemate hoole all kasvada.
Keskkonnaamet kirjutab, et looduses pole reeglina vaja linnu- või loomalapse ellu sekkuda, kuid leidub ka erandeid. Seda erandit loomaabi peaspetsialist Karmel ja Kotkaklubi liige Gunnar (kes on keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja) ka rakendasid, et pesast välja kukkunud III kaitsekategooria linnupoegadele appi minna.
Kakupojad võivad pesast välja sattuda mitmel põhjusel. Üks neist on poegadevaheline konkurents toidu üle. Samuti on sagedased juhtumid, kus alles okstel liikumist õpivad kakupojad kukuvad turnimise käigus maapinnale. Samas on teada, et vanalind võib toita ka maapinnal olevaid poegi.
Karmel ja Gunnar teadsid pesapuu asukohta ja käepärast oli võtta aastatepikkune kogemus. Seega otsustasid nad pojad kõrgemale tagasi toimetada.
Eestimaal on kohatud tosinajagu kakuliike. Mitmed neist liigituvad juhukülaliste alla või pesitsevad meil aeg-ajalt, nagu habekakk ja lumekakk või vöötkakk. Regulaarsed Eestis pesitsejad on kassikakk, värbkakk, kodukakk, händkakk, kõrvukräts, sooräts ja karvasjalg-kakk.
Kõik maapinnale sattunud kakupojad ei vaja abi. Kui arvad, et poeg on hüljatud või vigastatud, siis enne, kui tegutsed, helista nõu saamiseks riigiinfo telefonil 𝟏𝟐𝟒𝟕.