VIDEOD ⟩ Hundid rabavad metsas saaki, kes vastupanu ei osuta

Pilt on illustreeriv. Foto: Shutterstock

Hundid on paljuski tuntud kui verejanulised kiskjad, aga kas teadsid, et võsavillemite toidulauale kuuluvad ka marjad? Haruldased kaadrid näitavad, kui aplalt hundid metsamustikaid nosivad.

Need videod on üles võetud Ameerika Ühendriikides Põhja-Minnesota osariigis asuvas Voyageursi rahvuspargis toimuva uurimisprojekti käigus. See on Minnesota ülikooli uurimisprojekt, kus kasutatakse GPS-seadetega varustatud kaelarihmasid, rajakaameraid ja muidu jälgimisseadmeid, et põhjalikult välja uurida, kuidas hundid end ümbritseva keskkonnaga suhestuvad.

Uurijad avaldavad sotsiaalmeedias projekti käigus üles võetud videoid, et huntide elu inimestele tutvustada ning välja on tulnud nii mõndagi põnevat.

See on uuringu läbiviijate sõnul teadaolevalt esimene kord, kui mustikaid söövaid hunte on filmitud. Seega on need väga erakordsed kaadrid.

«Möödunud suvi oli väga suure mustikasaagiga ning kõik meie uuritud hundid veetsid palju aega mustikaid korjates. Uuringud on näidanud, et marjad võivad marjahooajal moodustada kuni 83 protsenti hundikarja iganädalasest toidust,» toovad uurijad välja põneva fakti huntide toitumise kohta.

Videos olevad hundid kuuluvad Paradise'i nimelisse karja, mis koosneb neljast täiskasvanud isendist ja ühest teadaolevast kutsikast. Videost on näha, kuidas kolm täiskasvanud hunti ja hundikutsikas madalate põõsaste küljest mustikaid ampsavad. 

Vaata videot siit:

«Mustikad on mõnusad magusad ja kuna hundid tunnevad magusamaitset, siis ilmselt maitsevad mustikad neile päris hästi. Maiustavad nii suured kui väikesed kriimsilmad. See aga ei tähenda, et nad neid just maitseelamuse pärast vitsutaksid. Pigem on see näljatoit,» kommenteeris hundiuurija Laura Kiiroja Looduskalendris.

Esimest korda jäid mustikaid söövad hundid Voyageursi rahvuspargis kaamera ette 2019. aastal. Vaata videot siit:

Missugune on huntide toidulaud?

Hunt on laia saagispektriga kiskja, toitudes kõige kättesaadavamatest toiduobjektidest antud alal ja ajal. Hundi toidusedel võib sisaldada nii suuri saakloomi, nagu põder, hirv, metskits ja metssiga, kui ka pisinärilisi, selgrootuid, raibet ja taimset toitu, kirjutas Peep Männil Looduskalendris Eesti rahvuslooma hundi kohta.

Eestis on tehtud mitmeid hundi toitumisuuringuid ning nende järgi on meie hundi peamisteks saakliikideks erinevatel aegadel ja kohtades olnud nii metskits, metssiga kui ka põder.

Noored hundid toituvad võimalusel ka raipest, olgu see siis mets- või kariloom või nende osad. Sageli leidub raipeid näiteks lautade või karjamaade juures ning see on üks peamisi põhjuseid, miks hunte mõnikord ka inimasustuse läheduses luusimas nähakse. Ka lammas on noorele hundile lihtne saak juhul, kui omanik teda piisavalt ei kaitse. «Hunt ei tea, et lammas on inimese oma, mistõttu on ta hundi jaoks samasugune toit nagu metskits või metssiga,» kirjutas Männil.