Päevatoimetaja:
Maarja-Liis Orgmets

Kuidas rästikuga kokkupõrget vältida ja mida hammustuse korral teha (3)

Rästik lillepeenras
Rästik lillepeenras Foto: Marianne Loorents/Virumaa Teataja/Postimees Grupp/Scanpix

Tavaliselt põgeneb rästik kohe, kui inimene liiga lähedale satub. Võib juhtuda, et vastassuunas põgeneb ka inimene ise. Kuid toome teieni mõned juhised, mida järgides on minimaalne oht valusalt hammustada saada. 

1. Rästik põgeneb

Tavaliselt põgeneb rästik inimese eest, kuid ootamatus olukorras või ohu korral võib ta hammustada.

2. Oska hammustusjälge tuvastada

Rästikul on kaks mürgihammast, nii et hammustusjälg on tavaliselt kaks väikest torkeauku, mille vahe on 3–10 millimeetrit.

Kuid rästikuhammustusel võib olla ka ainult üks torkeauk, kui rästik on ühe hamba kaotanud.

3. Kerged ja rasked sümptomid

Rästikuhammustuse esimesed sümptomid on tavaliselt turse ja punetus. Kolmel inimesel neljast sellega tavaliselt piirdubki hammustusega kaasnev ebamugavus. 

Raskemal juhul võib esineda sümptomeid, nagu oksendamine, kõhulahtisus, peavalu ja isegi minestamine.

Kui maohammustusele järgneb kõriturse ja õhupuudus, on tegemist allergilise reaktsiooniga. Palju hiljem võib esineda jäsemete tundlikkuse kadu või muutused nahavärvuses.

4. Ära tohterda hammustuskohta

Vastupidi varasematele arusaamadele ei tohi hammustuspiirkonda kuidagi ravida. Unusta mürgi väljaimemine või -pigistamine. 

5. Anna hammustuskohale rahu 

Kui hammustus on jäsemel, on soovitatav jäset mitte koormata. Jäse peaks olema kõrgendatud asendis, et turset ära hoida. Eemalda kiiresti kõik pigistavad sukad, rihmad ja muud sellised rõivaesemed ning aksessuaarid. 

6. Külm ei ravi

Külmageeli paki asetamine rästiku hammustuskohale ei too kasu. Samas õnneks ei tee teadaolevalt ka kahju. 

7. Võta õiget valuvaigistit

Kui hammustuskoht on valulik, ära võta põletikuvastaseid ravimeid, nagu ibuprofeen või aspiriin. Nende asemel kasuta paratsetamooli. 

8. Kui tarvis, pöördu arsti juurde

Kui hammustuse ohver on terve täiskasvanu ja ei paista olevat suurt ohtu, oleks siiski hea, kui näiteks perearst hammustuskoha ja patsiendi üle vaataks.

9. Pöördu kohe arsti poole, kui... 

Kui hammustuse ohver on alla 15-aastane, rase, eakas või raskelt haige inimene, tuleb rästikuhammustuse puhul kiiresti arsti poole pöörduda.

Eriti tugev reaktsioon või muud sümptomid oksendamisest õhupuuduseni on samuti põhjus viivitamatult arstiga nõu pidada. Hammustus on eriti ohtlik, kui see on pea või kaela piirkonnas.

10. Kui on palav, on oht suurem

Soojal kevadel on maod aktiivsed ja liiguvad palju ringi. Siis on kohtumise tõenäosus tavapärasest suurem. 

11. Ole ettevaatlik võsas ja metsas

Rästikute meelispaiku võib kuuma ilmaga leida näiteks soode servadest, kivihunnikutest, lauavirnadest, pikast murust, võsast, metsast.

Lihtsad ja parimad ettevaatusabinõud

  • Metsas liikudes kanna alati kõrge säärega kummikuid.
  • Lõika muru lühikeseks.
  • Kui rohid aias peenraid või põõsaaluseid, kanna kindaid.

Allikas: Iltalehti 

Tagasi üles