/nginx/o/2023/03/14/15197090t1hd48d.jpg)
Paks ja koorikuga lumi valmistab metskitsedele praegu suuri raskusi, sest muudab liikumise ja toidu kättesaamise raskeks, kirjutab Eesti jahimeeste selts.
KEERULISED AJAD ⟩ Lumi valmistab metskitsedele parajat peavalu
Selts toon välja, et erinevalt põdrast ei tohiks kits lumel magada, kuna tema karv niiskub ja külmetuse tulemusena võib tekkida kopsupõletik.
«Metskitsed puhkavad sügavates lumme kaevatud lohkudes, mitte lumekatte peal. Lohukesi lumme kaabivad metskitsed ise kahel põhjusel ‒ toidu hankimiseks ja magamisaseme loomiseks. Kuniks õnnestub paksust lumest läbi kaevuda maapinnani, on metskitsede elu suures pildis üsnagi heal järjel. Rasketes oludes kasutavad kitsed samu juba «sisse magatud» asemeid,» selgitas EJS-i juhatuse liige Priit Vahtramäe.
Lühiajaliselt lumel magamine pole tõsine mure, aga üle kuu aja vältav lumel puhkamine toob endaga paratamatult kaasa terviseprobleeme. «Lumes külitades tuleb kehal sooja tootmiseks rohkem energiat kulutada ja see omakorda nõrgestab looma ennast. Lõpptulemusena süveneb nõrkus ja kimbutama hakkavad külmetushaigused, mis võivad välja areneda kopsupõletikuks ja selle tulemusena nõrgemad kitsed lõpuks hukkuvad. Eriti ohustatud on noorema- ja vanemaealised metskitsed,» tõdes Vahtramäe.
Lumi muudab raskeks ka liikumise. Jahimeeste seltsi liikmed paluvad, et inimesed ei laseks oma neljajalgsetel sõpradel ka majade ja talude ümbruses vabalt joosta, sest on tavaline praktika, et metskitsed koonduvad asulate piirkonda ja talude ümbrusesse.
Vabalt ringi jooksvad koerad kujutavad kurnatud metskitsedele aga ohtu, sest paksus ja kohevas lumes ei suuda nad piisavalt kiiresti põgeneda. Seega tasuks koeraomanikel hoida oma lemmikloomad võimalusel lõastatuna.